Valimispäeva 20 põnevamat vastasseisu

Valimisvaatlus

Selleks, et poliitikahuvilistel oleks pühapäevasel demokraatia pidupäeval valimistulemuste laekumist põnevam jälgida, toome välja 20 olulisemat vastasseisu, mis Eesti poliitmaastikku ja konkreetseid isikuid järgneval neljal aastal kõige rohkem mõjutab.

Viis olulisemat üleriigilist võitlust

      1. Kes saab peaministriks ehk Keskerakond vs Reformierakond. Ilmselgelt on nende valimiste kõige olulisem küsimus, kes võidab valimised ja küsitluste järgi on siin kaks varianti, Keskerakond või Reformierakond. Hoolimata ükskõik millisest teisest vastasseisust neil valimistel, on just see duell selgelt kõige põhimõttelisem, sest suunab olulisel määral edasist Eesti poliitikat nii parteisiseselt kui -üleselt. Kes võidab valimised, saab võimaluse moodustada järgmine valitsus.
      2. Sotsid vs Isamaa. Kuigi sotsiaaldemokraadid proovisid oma kampaanias vastanduda EKRE-le, ei võistle nad seekord rahvuskonservatiividega samas kaalukategoorias ning vahetu vastasseis on vaid Keskerakonna valitsuspartnerite vahel. Koalitsioonikaaslaste reitingud ei ole viimastel aastatel olnud kiiduväärt, kuid kampaanias on olnud üks „väikevendadest“ ehk Isamaa teisest osavam ja jõudnud Jüri Ratase kogu valitsusaja jooksul arvamusküsitlustes eespool liikunud sotsidele sisuliselt kandadele. Sel, kumb teeb parema tulemuse riigikogu valimistel, on suur kaal ja seda nii mõlema erakonna liidri tuleviku kui ka uue koalitsiooni kokkupaneku seisukohalt.
      3. Eesti 200 ja valimiskünnis. Suure paugu ja bravuuriga poliitareenile tormanud ning 25 kohta sihtinud poliitliikumisele ei ennusta valimisküsitlused suurt edu. Kas rahvas usaldab taaskord uusi nägusid (küll mõne selge erandiga) parlamendis? Koalitsiooni moodustamist arvestades on antud duell pea samaväärse kaaluga kui peaküsimus, kes võidab valimised. Eesti 200 pääsemine riigikogusse tähendaks Reformierakonnale kindlasti mandaadi või paari kaotust ning annaks Jüri Ratasele veel ühe võimaluse Reformierakond opositsioonipingile jätta.
      4. Väikeparteid vs valimiskünnis ehk raisatud häälte osakaal. Üle-eelmistel ehk 2011. aasta riigikogu valimistel jäi valimiskünnise alla 10,5 protsendi valijate hääled, aastal 2015 oli see näitaja vaid 1,8 protsenti. Lisaks sellele, et raisatud häälte ümberjaotamisel saavad enim kasu suurimad erakonnad, võib mahukas raisatud häälte hulk tekitada järgneval neljal aastal ühiskonnas suuremat protestimeelsust, sest rohkem on inimesi, kelle häälest justkui „kasu ei olnud“. Meenutame, et ka valimiskünnise alla jäänud erakondadele on jätkuvalt iga hääl oluline. Vähemalt neli protsenti, kuid valimiskünniseks nõutud viiest protsendist vähem toetust kogunud partei saab riigieelarvest 100 000 eurot aastas. Vähemalt kolm protsenti, kuid alla nelja protsendi häältest kogunud partei saab 60 000 eurot ja vähemalt kaks protsenti, kuid alla kolme protsendi kogunud partei 30 000 eurot aastas.
      5. EKRE vs võit valimisringkonnas. Alates 2007. aasta valimistest on vaid kolmel korral suutnud teised parteid väärata Keskerakonna või Reformierakonna võitu valimisringkonnas. Aastal 2007 oli nurjaja IRL ja Ene Ergma Tartu- ja Jõgevamaal ning sotsid Ivari Padari juhtimisel Kagu-Eestis. Aastal 2011 olid väärajad taas sotsid, aga seekord Järva- ja Viljandimaal Sven Mikseri tuules. Selge, et võrreldes 2015. aasta valimistega on nende valimiste suurim võitja EKRE. Viimased küsitlused on EKRE-le näidanud ringkondade võidu lootust Tartu- ja Jõgevamaal, Saare-, Hiiu- ja Läänemaal ning ka Kagu-Eestis.

Olulisemad lahingud ringkondades

      1. Reformierakond ja Keskerakond Harju- ja Raplamaal. Valimiste üldvõidu saavutamise duellis on märgiliselt tegemist kõige olulisema ringkonnaga. Ringkonnas jagatakse välja enim mandaate (15) ning alates 2007. aastast ei ole tsentristid Harju- ja Raplamaal suutnud koguda pooligi Reformierakonna võidetud mandaatidest. Viimastel valimistel sai Reformierakond Harju- ja Raplamaalt viis ning Keskerakond vaid kaks mandaati otse riigikogusse. See tähendab, et Keskerakonnal on kuldne võimalus just antud ringkonnast endale varasemaga võrreldes kohti juurde võita ning Reformierakond peab pingutama tugeva esindatuse säilitamise nimel.
      2. EKRE ja ringkonnamandaadid. Eelmistel ehk 2015. aasta riigikogu valimistel suutis EKRE võita isiku- või ringkonnamandaadi vaid kolmes valimisringkonnas – Pärnumaal, Harjumaal ja Kagu-Eestis. EKRE kohta on korduvalt öeldud, et neil on tugev bränd, aga puuduvad häälemagnetid. Selleks, et EKRE saavutaks valimistel reitingutega sarnase tulemuse, oleks vaja neil oma üle-eestilist haaret märgatavalt laiendada.
      3. Reformierakond vs mandaat Ida-Virumaal. Aastal 2015 suutis Reformierakond suhteliselt napilt Ida-Virumaa ringkonnast mandaadi välja pigistada. Sel korral on kandidaat kohalike jaoks pigem tundmatu Eerik-Niiles Kross, kes siiski on viimastel kuudel kohapeal tugevat kampaaniat teinud, rõhuga Ida-Viru eestikeelsel valijaskonnal, millele aitas kaasa ka eestikeelse hariduse võimalikkuse küsimus Kohtla-Järvel. Ida-Virumaalt on Reformierakonnale ainus piirkond, kus väikese kahtluse all on mandaadi saamine.
      4. Viljandi- ja Järvamaa ning Keskerakond. Viljandi- ja Järvamaa on olnud rahvuslaste kants, kus pea igal suuremal erakonnal on välja panna Eesti poliitikas tugevalt pildil olev kandidaat. Piirkond ei ole kunagi olnud väga edukas Keskerakonnale ning Jaak Aab peab vastu seisma Jürgen Ligile, Helir-Valdor Seederile, Helmen Kütile ja Jaak Madissonile. Tõenäoliselt saab Keskerakond ringkonnamandaadi ikkagi kätte, aga mis tulemusega?
      5. Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa ning Reformierakond. Lääne-Eesti on Reformierakonnale olnud riigikogu valimistel pea sama kindel tugipunkt kui Tartu. Kahtedel viimastel valimistel on oravapartei kogunud ringkonnas ligi kolmandiku häältest ning kuuest välja jagatud ringkonnamandaadist kaks. Reformierakonna Läänemaa piirkonnaorganisatsioon lõhenes poolteist aastat tagasi ning uusi üldtuntud nägusid ei ole õnnestunud oma ridadesse selles ringkonnas tuua. Samal ajal tõstab oma populaarsust sotsist Saaremaa vallavanem Madis Kallas. Lääne-Eestist võib kujuneda Reformierakonnale üheks suurimaks tagasilöögi piirkonnaks, kus eelhoiatus anti juba 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel.

Personaalne vastasseis ja poliitkarjääride tulevik

        1. Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Kui neli aastat tagasi kogus toonane riigikogu aseesimees Jüri Ratas peaminister Taavi Rõivase häältesaagist umbes-täpselt 50 protsenti (7932 vs 15 881 häält), siis seekord võib juba küsida, kumb erakonna esinumbritest jääb häälte arvestuses peale. Küsitlused näitavad Kallase nappi edu.
        2. Marina Kaljurand ja Jüri Luik. Endised välisministrid, suursaadikud. Karjääriredelis seob neid tõenäoliselt rohkem positsioone kui eristab. Mõlemad on koalitsioonikaaslaste esinumbrid Harju- ja Raplamaal. Kas Marina Kaljuranna presidendivalimisteaegne populaarsus on säilinud ja kas ta võtab isikumandaadi. Jüri Luik kandideeris viimati riigikogu valimistel 24 aastat tagasi! Siis kogus ta Virumaal 4579 inimese toetuse.
        3. Martin Helme vs Urmas Paet vs Taavi Aas. Kolm Nõmme ja Mustamäe musketäri oleks eeldanud enda kõrvale ka D’Artagnani Rainer Vakra näol, kuid tema „akadeemilise dopingu” kahtlus on kõrvaldanud Vakra ringkonna suurima häälemagneti konkursilt. Taavi Aasa rekordtulemus riigikogu valimistel on nelja aasta tagune 728 häält Lasnamäelt ja Kesklinnast. Samas KOV-valimistel kogus Aas juba linnapeale kohasemalt 5500 valija toetuse. Ilmselgelt soovib ja vajab Aas sellest ka enamat, et oma positsiooni erakonnas tugevana hoida. Samas on häälesaak oluline ka Urmas Paetile, kes hoiab senini Nõmme ajaloo suurimat häälerekordit (10 779 häält 2011. aastal). Paeti jaoks võivad riigikogu valimised olla eelmänguks Euroopa Parlamendi valimistele. Viimased küsitlused näitavad suurt edu ka Martin Helmele, kes kogus viimati oma kodupiirkonnas 4296 valija toetuse, kuid kasvatab seda kindlasti EKRE üldise toetuse kasvuga.
        4. Helir Valdor Seeder vs Jaak Madisson. Rahvuskonservatiivide võitlus Viljandi- ja Järvamaal, mis tõenäoliselt viib ringkonnavõidu kandikul Jürgen Ligile. Ehkki Seederile on isiklik häälesaak kindlasti oluline, on tema karjääri jaoks olulisem kogu partei käekäik.
        5. Toomas Kivimägi vs Kadri Simson Pärnus. Peegelpilt Harju- ja Raplamaalt, mõningase kõvernurgaga. Vastamisi on tugev erakondlik häälebaas ja seda mobiliseerida püüdev pikaaegne maavanem ning linnapea versus ringkonnas süstemaatiliselt tööd teinud ministrist väljakutsuja. Mart Helme näol on olemas neile ka oluline konkurent.
        6. Indrek Saar vs Taavi Rõivas Lääne-Virumaal. Taavi Rõivase jaoks on tegemist uue ja tundmatu ringkonnaga, aga tal on kasutada endise peaministri aura ja üleriiklik tuntus. Kummatigi on tema peaeesmärk pigem EP-valimised mais. Indrek Saar kandideerib neil valimistel oma valimiskantsis, kuid häälesaagist sõltub kui tugevalt saab esitada väljakutse erakonna esimehe troonile. Ettevalmistused selleks on kuuldavasti käimas.
        7. Eiki Nestor vs Janek Mäggi. Riigikogu esimees, kes kahtlemata väärib tiitlit Eesti poliitika grand old man ja kes kandideeris esimest korda Toompeale juba 27 aastat tagasi, on valimisheitluses enda jaoks uues ringkonnas. Janek Mäggi on seevastu üks uutest nägudest Eesti poliitikas, kes suhteliselt värske ministrina teeb oma esimest kampaaniat ja peab tõestama, et ka suhtekorraldajast võib saada poliitik.
        8. Siim Kallas vs Raimond Kaljulaid. Ehkki Kallas ja Kaljulaid kandideerivad oma erakondade esinumbritena erinevates ringkondades on mõlema mehe jaoks palju tõestada. Siim Kallas ei tunne veel kaugeltki soovi oma kõrgelennulist poliitkarjääri lõpetada. Kallas kandideeris viimati erakonna esimehena 2003. aastal, kogudes Harju- ja Raplamaal enam kui kümne tuhande valija toetuse. Samal ajal soovib kohalikul tasandil väga head tööd teinud Raimond Kaljulaid suure pauguga riigikogu uksed enda ees avada ning seejärel tõenäoliselt ka valitsusse pääseda.
        9. Margus Tsahkna vs Tõnis Lukas. Tugeva konkurentsi puudumise tõttu saab Tartus Reformierakonnale juba võidupärjad kaela riputada. Samas üritavad Emajõe Ateenas uutmoodi tagasitulekut vanad võitluskaaslased Tõnis Lukas ja Eesti 200 ridades kandideeriv Margus Tsahkna. Viimasele on hea tulemus ja partei parlamenti pääsemine poliitkarjääri jätkumiseks eksistentsiaalse tähtsusega. Viimati 2011. aastal kandideerinud ja Tartus 4800 häält kogunud Tõnis Lukas peab andma uue hinguse Isamaale.
        10. Urmas Kruuse vs Peeter Ernits Tartu- ja Jõgevamaal. Kui kaugele kannavad Keskerakonnast EKRE-sse üle jooksnud Peeter Ernitsa tiivad vanas Rahvaliidu kantsis Tartu- ja Jõgevamaal? Viimased küsitlused näitavad ülimalt pingelist vastasseisu Erintsa ja Reformierakonna esinumbri, endise Elva ning Tartu linnapea Urmas Kruuse vahel. Kas viis aastat kodupiirkonnast eemal olnud Kruuse naudib veel rahva seas suurt populaarsust või on EKRE hetkel Ernitsa vedamisel piirkonnas juhtohje enda kätte haaramas?