Esmaspäevane Eesti Päevaleht andis ülevaate, kuidas on suuremate erakondade liikmeskonnad kasvanud alates viimastest riigikogu valimistest. Leht on teinud ära küllaltki mahuka andmetöötluse, mida täiendan oma andmetega veelgi.
Ehkki parteiliikmete koguarv on kasvanud viimase 15 aastaga 32 000 inimese võrra ja kokku kuulub Eesti erakondadesse rohkem kui poolsada tuhat inimest, on uute parteilaste juurdevool erakondadesse pidurdunud ja pigem näeb juba erakondade kahanemise märke. Kui 2013. aastal liitus Eestis erakondadega 5271 inimest, siis aastal 2015 oli neid, kes soovisid mõnda erakonda astuda, vaid 1275.
Erakondade kasvu pidurdumisel on kolm peamist põhjust:
- Demograafia – viimastel aastatel valimisealiseks ehk „parteikõlbulikuks“ saanud vanusegrupp on demograafilises augus. Eesti erakondades oli 2015. aastal 9500 noort vanuses 18 kuni 30 eluaastat. Veel viis aastat tagasi – aastal 2010, mil erakondades oli liikmeid palju vähem – oli noorimaid liikmeid parteides üle kümne tuhande. Samas oli 18 127 inimest vanuses üle 61 eluaasta. See tähendab, et Eesti poliitmaastik hakkab üha rohkem vananema.
- Kodanikuühiskonna ja sotsiaalmeedia esiletõus – viimased viis aastat on olnud Eesti kodanikuühiskonnale murrangulised. Meenutame vaid ACTA-vastaseid, rahvakogu, sõbralikku Eestit või kasvõi odinlasi. Eesti inimene ei pea enam astuma parteisse, et midagi kodukamaral korda saata. Parteid konkureerivad liikmeskonna kasvatamisel muude kolmanda sektori organisatsioonidega. Riikides, kus on tugev kolmas sektor, võib eeldada suuremat parteide liikmeskondade langust ning riikides, kus valitsusväline tegevus ei ole samavõrd arenenud, esinevad tugevad parteid.
- Parteistumise loomulik lagi – erakondliku kuuluvusega inimesed moodustavad Eesti valijaskonnast ligikaudu 6,5 protsenti, millega oleme Euroopas viie kõige erakonnastunuma valijaskonnaga riigi seas. Meist ettepoole paigutuvates riikides on ajalooliselt olnud lubatud kollektiivne liikmeskond ehk teisisõnu, terved ametiühingud oma liikmeskonnaga võisid olla ühtaegu ka näiteks sotsiaaldemokraatide liikmed. Eestis oleme jõudnud faasi, kus erakondadel on olemas kriitiline mass inimesi, kellega on võimalik nii kohalikul kui riigitasandil võimu eest võidelda ja seda ka teostada.
Liikmeskonnad kolme erandiga languses
Äriregistri andmetel on Eestis 57 432 parteipiletiga inimest, seda on enam kui tuhande inimese võrra vähem aastast 2013, mil kohalike valimiste ja erakondade aktiivse laienemiskampaaniate tõttu küündis erakondlaste arv ligi 59 000 inimeseni. Ehkki Vabaerakonna ja Rahva Ühtsuse Erakonna asutamine 2014. aasta lõpus kergitas mõneks ajaks juba kahanemist alustanud erakondade liikmeskondi, ei suutnud nad trendijõge siiski vastuvoolu käima panna.
Teadaolevalt ei eksisteeri ühtegi uuringut, mis näitaks valimisedu seost liikmeskonna suurusega. Partei liikmeskonna vähenemine ei tähenda koheselt erakonna olulisuse kahanemist, kuid selle pikaajaline jätkumine viitab asjaolule, et kandepind valijaskonnas on ahtamaks muutumas. Seetõttu ei näita ühe aasta arengute vaatlemine midagi, selle asemel tuleks jälgida pikemaajalisi trende ja iga erakonda eraldi.
- EKRE, mille halvematel päevadel liitus parteiga vaid kaks inimest aastas, on tõusnud fööniksina tuhast ning troonib 2015. aastal uute liitujate edetabelit 389 uue konservatiiviga. Samas pole EKRE polariseeriv poliitika sobinud sugugi kõigile erakonnaliikmetele ning mullu lahkus parteist 257 inimest. Siiski, erakonna liikmesaldo on positiivne ja Helmed võivad rõõmustada. Samas on EKRE-l veel vaja tuhandeid liikmeid, et jõuda „kuldsete“ Rahvaliidu aegadeni, mil erakonda kuulus üle 10 000 inimese.
- IRL-i liikmeskond on kahanenud juba viimased paar aastat korrelatsioonis populaarsuse langusega. Aastal 2015 oli IRL liikmete lõikes kindlasti „Aasta langeja“ tiitli laureaat, üheks põhjuseks oli kahtlemata kehv tulemus riigikogu valimistel kui ka erakonna kongressiks sissetoodud „kurja- ja väärtegijate“ erakonnast välja arvamine. Ehkki IRL-ist pagejaid on rohkem kui nendega ühinejaid, on liikmeskond hetkel IRL-i suurim tugevus – 9400 liiget on muljetavaldav number, millega erakond elaks üle ka mustimas stsenaariumis opositsiooni langemise – Rahvaliidu/EKRE eeskuju on olemas.
- Keskerakond hoiab enda käes Eesti rekordit aastaga uute liikmete toomises. Aastal 2013 liitus erakonnaga koguni 2293 inimest, samas kui 2015. aastal oli tsentriparteiga liitujaid kaheksa korda vähem ehk nende mõistes ainult 292, millega oleks tänasel päeval kindlasti rahul kõik teised erakonnad, kui just EKRE välja arvata. Samas oli Keskerakonna liikmesaldo möödunud aastal ikkagi negatiivne ning tõenäoliselt nii sisekempluste kui ka skandaalide tulemusel lahkus Keskerakonnast üle 350 inimese. Keskerakonna tugevaim trump on stabiilne valijaskond. Keskerakond hoiab enda käes vene rahvuse monopoli. Kui vene rahvusest Eesti kodanik sooviks, kas kohalikul või riiklikul tasandil, poliitikaga tegeleda, astub ta arvestades muukeelsete valijate poliitilisi eelistusi kaheksal juhul kümnest Keskerakonda.
- Reformierakond oli 2015. aastal erand väitele, et liidritele järgnetakse, kuna erakonnast lahkujaid oli ligi 280 võrra rohkem kui oravaparteiga liitujaid. Seda võib pidada äärmiselt üllatuslikuks näitajaks, kuna 2015 oli riigikogu valimiste aasta ja Reformierakond ühtviisi nii valimiste võitja kui ka valitsuse moodustaja. Reformierakonna liikmete arv langes juba teist aastat järjest ja pelgalt imagoloogilise ilme pärast oleks Reformierakonnal aeg taas laienemiskampaaniate peale mõtlema hakata.
- Sotsiaaldemokraadid olid 2015. aastal kõige ebaatraktiivsem partei uutele liitujatele. Ehkki sotsid ei ole oma ajaloos kunagi olnud innukad laienejad, vaid pigem vaikselt kasvajad, on 83 uut liiget aasta jooksul ilmselgelt valitsuserakonna jaoks kaduvväike arv, eriti arvestades, et erakonnast lahkus aastaga üle 200 inimese. Sotsiaaldemokraatide valijabaas ei ole samavõrd kindel kui IRL-il ja Reformierakonnal, mille liikmeskonnad on samuti languses. Valimistel tugeva esitluse saavutamiseks, on ka sotsidel aeg tulla rohkem rahva sekka ja mõelda sihipäraselt laienemiskampaaniatele.
- Vabaerakond on liiga noor, et liikmeskonna arengutest saaks tõsiseid järeldusi teha. Selge on see, et pooleteise tegutsemisaastaga ei ole vabaerakondlased suutnud masse endaga ühinema panna, kuid opositsioonis olles ei ole neil selleks hetkel ka mitte mingisugust kohustust. Siiski, liikmeid on Vabaerakonnale kindlasti juurde vaja, sest kas või üks suurem sisekonflikt, mis võib peletada erakonnast 200 liiget, viiks erakonna alla nõutud 500 liikme künnise, mis tähendaks ka likivideerimise protsessi algust.
Suuremate erakondadega liitujad 2004-2015
| Aasta | EKRE | IRL | KESK | REF | SDE |
| 2004 | 578 | 561 | 709 | 239 | |
| 2005 | 504 | 1300 | 870 | 318 | |
| 2006 | 903 | 465 | 1164 | 746 | 200 |
| 2007 | 261 | 613 | 632 | 719 | 122 |
| 2008 | 336 | 186 | 1219 | 519 | 117 |
| 2009 | 135 | 407 | 1439 | 691 | 440 |
| 2010 | 15 | 643 | 979 | 2164 | 311 |
| 2011 | 2 | 649 | 358 | 1613 | 996 |
| 2012 | 92 | 420 | 809 | 1760 | 369 |
| 2013 | 253 | 499 | 2293 | 1820 | 359 |
| 2014 | 127 | 189 | 520 | 350 | 185 |
| 2015 | 389 | 220 | 292 | 98 | 83 |
Allikas: Priit Kallakas, Äriregistri andmebaas
Suurematest erakondadest lahkujad 2004-2015
| Aasta | EKRE | IRL | KESK | REF | SDE |
| 2004 | 180 | 210 | 72 | 423 | |
| 2005 | 295 | 156 | 105 | 122 | |
| 2006 | 172 | 169 | 126 | 125 | |
| 2007 | 424 | 406 | 504 | 132 | 122 |
| 2008 | 203 | 226 | 378 | 128 | 62 |
| 2009 | 332 | 292 | 410 | 202 | 101 |
| 2010 | 539 | 264 | 342 | 137 | 108 |
| 2011 | 361 | 328 | 412 | 220 | 133 |
| 2012 | 513 | 474 | 796 | 542 | 148 |
| 2013 | 371 | 421 | 576 | 818 | 201 |
| 2014 | 255 | 353 | 483 | 445 | 195 |
| 2015 | 257 | 431 | 356 | 377 | 207 |
Allikas: Priit Kallakas, Äriregistri andmebaas
Parteid kasvavad tsükliliselt
Erakondade liikmeskondade kasvu dünaamikas võib näha selget tsüklilisust. Parteid suurenevad riigikogu valimistele eelneval ning eelkõige kohalike valimiste toimumise aastatel. Kohalikel valimistel on üle Eesti mängus enam kui 3000 rahvaesindaja kohta ning kokku pannakse nendel valimistel välja umbes 15 000 kandidaati. See tähendab, et iga endast lugu pidav partei peab olema väljas võimalikult paljudes omavalitsustes ja võimalikult pika nimekirjaga.
See tähendab, et erakonnad peavad aktiivselt otsima endale nii kandidaate kui ka nende heaks töötavaid abilisi, suurendades seeläbi ka kogu partei liikmeskonda.
Erakondade teadlike laienemiskampaaniate kõrval on parteid valimiste eel mõistetavalt avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all. Valimiskampaaniaga mobiliseeritakse valijaskonda olema enda poolt ja kellegi teise vastu. Selline polariseerimine suurendab valijate aktiivsust ning paljud inimesed otsustavad seeläbi vihasesse poliitvõitlusesse ka ise astuda.
Kõikide erakondade uued liitujad 2004-2015
Erakonnad muutuvad avatumaks
- Inimeste huvid erakondadega ühinemisel on muutumises. Põhja-Euroopas, ja ka uutes erakondades üle Euroopa, on peamiseks erakondadega liitumise motivaatoriks ühine ideoloogia, sotsiaalsed motivaatorid on parteidega ühinemisel langustrendis. Eesti parteimaastik liigub samas suunas.
- Partei liikmeskonnad on languses ühiskondades, kus teatud ajahetkedel nähti parteisid kui teatud grupi solidaarsuse väljendusvahendit. Inimesed otsivad täna aga endale muid väljundeid.
- Kodanikuühiskond kasvab veelgi. Lääne ühiskondades on erakondade liikmeskonnad järsus languses, kuid kodanikud saavad samal ajal võimu juurde.
- Erakonnad üritavad rohkem kaasata. Oma liikmete aktiveerimiseks ning selle abil liikmete veelgi suurema väljarände vältimiseks, üritavad erakonnad tõenäoliselt oma poliitikakujundamist avatumaks muuta ja viia seda senisest enam rohujuuretasandile.
- Naiste osakaal tõuseb veelgi. Aastatel 2014 kuni 2015 lahkus Eesti erakondadest 1745 naist ja 2258 meest (osa neist vahetas erakonda). Erakondadega liitub hetkel rohkem naisi kui mehi.
- Kohalikud valimised tulemas. Ootame ära 2017. aasta ehk ühe valimistsükli ja seejärel teeme lõplikud järeldused.
Kõikide erakondade uued liitujad 2004-2015
| Aasta | Uued liitujad |
| 2004 | 2979 |
| 2005 | 3310 |
| 2006 | 3465 |
| 2007 | 2727 |
| 2008 | 2645 |
| 2009 | 3409 |
| 2010 | 4228 |
| 2011 | 3815 |
| 2012 | 3689 |
| 2013 | 5271 |
| 2014 | 2679 |
| 2015 | 1275 |
Allikas: Priit Kallakas, Äriregistri andmebaas