Eesti

Poliitikavälised funktsioonid kaotanud parteisid tabab liikmete äravool

10. aprill 2018

Sarnaselt üldise rahvastikukriisiga, seisavad pea kõik Eesti erakonnad silmitsi liikmeskonna langusega. Alates 2015. aasta algusest selle aasta märtsini on Eesti erakondadega liitunud 5222 inimest, kuid samal ajal on lahkunud 6552 liiget, kellest 674 lahkumisavalduse kirjutajat otsustas siiski jätkata poliitilist tegevust mõnes teises parteis. Ainsatena jätkavad veel kasvamist 14 850 liikmega Eesti suurim erakond Keskerakond ja 8350 liikmega EKRE, kuid seda eeskätt eakamate inimeste toel ehk teisisõnu, mõlemad parteid jätkavad nagu Eesti elanikkondki vananemist. EKRE puhul on sobiv lisada, et liikmeskonda pigem taastatakse, kuna hetkel jäädakse veel tuhandete liikmete võrra maha Rahvaliidu kuldaegade mastaabist.

Lipsustatud päikeseprillides mees ronib välja mudaaugust.
Eesti

Pikemad valimisnimekirjad ei taga valimisedu

30. september 2017

Valimisvaatluse liikmed Priit Kallakas ja Riho Kangur koostöös Tartu ülikooli statistilise matemaatika doktorandi Kaur Lumistega leidsid põhjaliku analüüsi järel, et valimisnimekirjade pikkusel on teatud maani tugev ja positiivne mõju valimistulemusele, kuid pikkade nimekirjade ihalus valimisedu ei taga. Uurimuse käigus selgus, et kohalikel valimistel on edukad just need erakonnad, mille häälesaak on kogunenud suuremate häälemagnetite taha, mitte need, millel hääled jaotuvad ühtlasemalt kõigi kandidaatide vahel.

Eesti

Eesti erakondade liikmeskonnad on saavutanud lae

14. märts 2016

Esmaspäevane Eesti Päevaleht andis ülevaate, kuidas on suuremate erakondade liikmeskonnad kasvanud alates viimastest riigikogu valimistest. Leht on teinud ära küllaltki mahuka andmetöötluse, mida täiendan oma andmetega veelgi. Ehkki parteiliikmete koguarv on kasvanud viimase 15 aastaga 32 000 inimese võrra ja kokku kuulub Eesti erakondadesse rohkem kui poolsada tuhat inimest, on uute parteilaste juurdevool erakondadesse pidurdunud ja pigem näeb juba erakondade kahanemise märke. Kui 2013. aastal liitus Eestis erakondadega 5271 inimest, siis aastal 2015 oli neid, kes soovisid mõnda erakonda astuda, vaid 1275.

Eesti

Naiste enamus parteides ei peegeldu veel nende mõjuvõimus

29. detsember 2015

Erinevalt „Vanade demokraatiate“ erakondadest, on Eesti parteides naisi meestest rohkem. Selle tingivad eeskätt poliitiliste traditsioonide erinevus kui ka Eesti demograafiline olukord, mis soodustab naiste domineerimist.

No Picture
Eesti

Mida tegelikult tähendab mandaatide jaotuse muutmine Riigikogu valimistel?

27. november 2014

Valimiskomisjon jaotas mandaadid Riigikogu valimisteks. Võrreldes 2011. aasta valimistega tõusis Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita ning Jõgeva- ja Tartumaa tähtsus kuna mõlemad ringkonnad said ühe mandaadi juurde.

Kuna Riigikogu jääb endiselt 101 liikmeliseks, siis vähenes samaväärselt Ida-Virumaa ning Järva- ja Viljandimaa osatähtsus.

Mandaatide suurendamine ja vähendamine ei ole pelk kandidaatide arvu muutus, vaid peegeldab esmalt valijate riigisisest rännet ja teisalt paneb ka erakonna kontoreid muutma tippkandidaatide paigutust.

No Picture
Uuringud

Kui suur on ideaalne parlament?

12. september 2013

Valimiste lähenedes, olgu siis Eestis, Austraalias või maailma mõnes muus nurgas, tõusetub tihtipeale küsimus: kui palju poliitikuid on meil vaja ehk kui suurt esinduskogu jõuaks riik üleval pidada?