No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab aasta tähtsündmuste tutvustamist (3/7)

5. veebruar 2014

Šotimaa iseseisvusreferendum, 18. september Tehke või tina, aga 2014. aasta on murrangulisuse vaatenurgast konkurentsitult Šotimaa aasta, mil Lõuna-Šotimaa küljes rippuv Inglismaa koos Walesiga (ning Põhja kanali tagant paistev Põhja-Iirimaa) võivad jääda omapäi. Tõsi, küsitlused on hetkel nii-öelda „face-value“ mõttes üsna mõrud pillid rahvuslastele alla neelata. Viimane küsitlus läinud nädalal näitas siiski jah-häälte kerget tõusu 29 protsendile kui samas novembri küsitlusega võrreldes oli ei-häälte osakaal samal tasemel 42 protsendi juures. Ehkki hetkel näitavad kõik gallupid rohkem ei- kui jaa-hääli, siis tähele tuleb panna erakordselt suurt kahevahel olijate hulka, mis mainitud küsitluses ulatus 29 protsendini. Ainuüksi hoog, mis aastavahetusega kampaaniale „Big Year For Scotland“ sisse anti, hakkab üha rohkem tuure koguma. Rääkimata autonoomse valitsuse senisest kampaaniast ning omavalitsuste ja vabakondade väiksematest kihutustöödest, leiavad referendumi eel juulis-augustis Glasgows aset Briti Rahvaste Ühenduse 20. mängud, millest šoti rahvuslased loodavad oma peaeesmärgini jõudmiseks märkimisväärset tuge. Olümpiamängude ja jalgpalli MM-i järel on tegu maailmas vaadatavuselt kolmandate mängudega ja selle korraldamist võib pidada sümboolselt tähendusrikkaks. Ent kahtlemata ei maksa arvata, et iseseisvumise vastased jõud jäävad käed rüpes tegevusetult loidlema. Šoti ajaloo ilmselt tähtsaimal hääletusel vähem kui kaheksa kuu pärast saab näha kui olulised on iseseisvuse juured šotlastele. Kõhutunde järgi ennustan (LL, Edinburgh), et 2016. aasta Rio de Janeiro OM-l lehvib šoti delegatsiooni ees juba sini-valge lipp. Kas šotlased Šotimaa iseseisvumisest võidavad, on aga hoopistükkis omaette teema. USA kongressi vahevalimised, 4. november Ühendriikide traditsioonilisel valimistekuul, novembris, peetakse üliolulised kongressi vahevalimised, kusjuures ümber valitakse kõik 435 kohta esindajatekojas ja 33 senaatorit 100-kohalises senatis. (Ehkki USA kongressi kodadest rääkides ollakse eestikeelses ruumis harjutud kasutama vastavalt alam- ja ülemkoda, siis Ühendriigid ei soovi – vähemalt ametlikes tekstides – alam-ülem skaalal eristamist). Sõda käib mitmel rindel. Eelkõige näitavad eelseisvad valimised ja selle dollaritega täidetud kampaaniad, kas vabariiklased suudavad säilitada esindajatekojas enamuse (hetkel on vabariiklastel 233 ja demokraatidel 200 mandaati, kaks kohta on täitmata) ning pöörata ümber kaotusseis senatis (hetkel demokraatide enamusel 55 ja vabariiklastel 45 kohta). Esindajatekoja enamust on vabariiklastel kergem kaitsta, eelkõige tänu pikaaegsele ja süsteemsele valimisringkonna piiride nihutamisele (tuntud terminina „gerrymandering“) endale soodsas suunas, mida on aidanud korda saata kätte võidetud suur ülekaal kubernerikabinettides ja osariikide esinduskogudes. Samuti on vabariiklastel võimalus ära kasutada kuuendat aastat presidendiametit pidava Barack Obama suhtelist populaarsuse langust seoses probleemidega, mis on tabanud tema Obamacare-nimelise lipulaeva ehk üldise tervisekindlustuse rakendamist. Vabariiklaste poolel on ka ajalugu, mis on näidanud, et vahevalimiste aastal teist ametiaega pidav president pigem kaotab kui võidab kohti oma parteile. Analüütikud ennustavad, et esindajatekojas parteide vahekorrad väga ei muutu. Ka demokraadid ise tunnistavad, et esindajatekoja tagasivõitmine on ebatõenäoline ning on seetõttu suunanud oma tähelepanu ja kampaaniavahendid eelkõige eduseisu kaitsmisele senatis, kus valimiste lõpptulemuse otsustavad tasavägised rebimised viies-kuues võtmeosariigis. Võib oodata rekordilisi kampaaniakulutusi, rohkelt kandidaatide isikutele suunatud räpast kampaaniat ning teravaid siselahinguid eelvalimistel.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab aasta tähtsündmuste tutvustamist (2/7)

4. veebruar 2014

Euroopa Liidu parlament, 22.-25. mai Eesti vaatepunktist on tegu kahtlemata aasta olulisemate valimistega. Euroopa Liidust sõltub rohkem või vähem nähtaval kombel iga eestimaalase argi- ja puhkepäev. Kui liikmesriikide parlamente tituleeritakse tihti valitsuse kummitempliteks, siis europarlamendil ülejäänud kahe EL-i võimusambaga taoline side puudub ja oma rolli täidetakse häälekalt. Selleks, et suurendada valimiste atraktiivsust valijatele, on poliitilistel gruppidel esmakordselt palutud esitada omapoolsed Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadid. Oma panuse kandidaatidega tutvumiseks ja seeläbi valijate urnide juurde meelitamiseks peaks andma trikoovoor ehk kandidaatide programmide valimiseelne tutvustus liikmesriikides. Ja ärgem unustagem, et uue koosseisu liikmetest 0,8 protsenti saadavad sinna Eesti valijad. Kampaania ja valimised Eestis on Valimisvaatluse erilise tähelepanu all, kuid sinna juurde üritame lisada kamaluga infot ka sellest, mis toimub ülejäänud 28 liikmesriigis. Hetkeseisuga on kõige põnevamad küsimused meile, kuidas jaotuvad meie kuus kohta ning kas keegi ka sel korral „Tarandit teeb“, sealhulgas Tarand ise. Europarlamendi koosseisus on huvitav jälgida, milliseks kujuneb nelja suurema parteigrupi omavaheline tasakaal ja kui palju suudavad äärmuslased neilt kohti röövida. India parlamendivalimised, enne 31. maid India 81-aastane peaminister Manmohan Singh lubas, et isegi juhul, kui tema Kongressipartei peaks kolmandat korda võimule tulema, mida arvamusküsitlused hetkel kaugeltki ei näita, astub ta tagasi ja annab võimaluse nooremale põlvkonnale. Paljud kongressiparteilased lootsid, et erakond nimetab oma kandidaadi jaanuari keskel peetud parteikongressil. Seni on ühe võimaliku peaministrikandidaadina räägitud Gandhide dünastiasse kuuluvast Rahul Gandhist. Küll aga seda ei tehtud, kuna erakonna juht Sonia Gandhi soovitas oma poega mitte nimetada sedavõrd vara enne valimisi. Rahul Gandhi asus siiski peaministrikampaaniat juhtima ning tema mittenimetamine näib võimaliku riskide maandamisega. Küsitlused näitavad, et märksa tõenäolisemalt võib valimised võita India Rahvapartei, mille liidrit Narendra Modit seostatakse 2002. aasta verise usuvägivallaga Gujaratis. Ent üllatuslikult võib India poliitilist maastikku muuta vaid aasta vana Aam Aadmi ehk „tavainimese partei“, mis saavutas hiljuti Delhis osariigi assamblee valimistel üllatavalt teise tulemuse, kogudes 70-st võimalikust kohast 28 ning asus patiseisus rahvakogus ootamatult vähemusvalitsusse. Valimistele luua sümboliga „platsi puhtaks pühkima“ tulnud Aam Aadmi proovib üldvalimistel kandideerida 300-le kohale, kusjuures kõigile kohtadele Gujaratis ja veel kahes osariigis. Valimiskuupäeva pole veel kinnitatud, ent valimised tuleb pidada enne 31. maid, mil lõppeb praeguse 543-kohalise lok sabha ametiaeg.

No Picture
Rubriigita

Valimisaasta 2014 toob elevust

3. veebruar 2014

Alanud aasta on taaskord täis elevusttekitavaid valimisi ja referendumeid, millest osa võib kaasa tuua suuremaid murranguid ja jõudude tasakaalu muutust nii riigis kui ka selle naabruses. Mitmekesise valikuga laualt noppis Valimisvaatlus oma taldrikule kuraditosina jagu isuäratavamaid rosinaid, mida banketisaali nurgas näpuga ringi ajada ja lähemalt kaeda.

Alanud nädalal postitame iga päev lühikese eelvaate aasta tähtsamatest valimistest või rahvahääletustest.

1 2