Pildil on säutsud EU Cyber Ready ürituselt
Euroopa

Euroopa valimiste küberküpsus: suurim oht on mängimine inimeste tajul

18. november 2018

Politico Europe korraldas 16. novembril Brüsselis ürituse “Is Europe Cyber Ready” ehk “Kas Euroopa on küberküps”. Napilt enam kui kuue kuu pärast aset leidvaid Euroopa Parlamendi valimisi silmas pidades ei ole üllatav, et suur osa ürituse avaintervjuust ning üks paneel, kus osales ka Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja Uku Särekanno, olid pühendatud EP valimistele.

Pildil suruvad kätt Colombia ja FARCi liidrid, et leppida kokku vaherahus
Euroopa

Oktoobrikuu valimised: üllatusi Colombiast Leeduni

4. november 2016

Oktoobrikuu valimistäht oli ilmselgelt Colombia rahuleppe referendum, kus ülinapilt otsustas rahvas rahuleppe tagasi lükata. Euroopas suutsid üllatusi pakkuda valimisvõiduga Leedu Talumeeste ja Rohelist Liit ja Montenegro Demokraatlik Sotsialistide Partei, samas kui Islandi Piraadipartei häältesaak jäi oodatust kesisemaks. Aafrika üks demokraatlikumaid riike Roheneemesaared valis vana presidendi tagasi võimule, Maroko parlamendivalimised võitnud islamistidel läheb valitsuse moodustamine keeruliselt ja Elevandiluurannik võttis sõltumata vägivallapuhangutest referendumi ajal vastu uue põhiseaduse. Ja kariibi mere mikroriik Curaçao sai endale tõenäoliselt ühe parteiliselt killustatuma parlamendi maailmas.

Pildil on peaminister Medvedev ja president Putin külastamas Ühtse Venemaa kampaania peastaapi pärast 18. septembri valimisi. Autor: Alexei Druzhinin/TASS
Euroopa

Ülevaade septembri valimistest: Venemaast ja Valgevenest USA ja Hongkongini

2. oktoober 2016

September oli valimiste osas aktiivne kuu. Valgevene parlamenti pääses üle 20 aasta kaks opositsiooniesindajat, samas kui Vene valimised läksid nii nagu oodati. Horvaatia erakorraliste parlamendivalimiste keskmes oli rahvusküsimus. Jordaania esimesed proportsionaalse süsteemiga peetud valimised paiskasid senised võimujooned segi. Seišellidel lõppes 23 aastat kestnud Rahvapartei võimuperiood. Šveitslased ütlesid referendumil “ei” pensionitõusule, aga “jah” valitsuse nuhkimisõiguse suurendamisele ning Hongkongi valimistel saatis edu demokraatiameelseid. Ahjaa, pikalt prožektorivalguses olnud USA presidendivalimised on nüüd ametlikult alanud.

Euroopa

Heinakuus oli valimisfookus ingliskeelsel maailmal

3. august 2016

Juulikuises Euroopas soovivad valijad agiteerivaid poliitikuid enda lähedal näha sama meelsasti kui vandersellid sääski rabamatkadel. Seetõttu peeti heinakuu tulisemad poliitlahingud Lõunapoolkeral. Reeglit kinnitavaks erandiks olid Jaapani senati valimised, kuid loomulikult ei puudu meie kokkuvõttest pilguheit Brexiti-järgsesse Ühendkuningriiki ega presidendivalimiste eelsesse Ameerika Ühendriikidesse.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus võtab aasta rosinate eelnokkimise kokku (7/7) – Brasiilia üldvalimised ja Kataloonia iseseisvusreferendum

10. veebruar 2014

Brasiilia üldvalimised, 5. oktoober Indiale sarnaselt võivad suuri muutusi tuua ka valimised Brasiilias (mis koos India, Hiina, Venemaa ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga moodustavad kolme miljardi elanikuga arenevate või uusindustriaalriikide ühenduse BRICS). Brasiilia valib presidenti, rahvuskongressi, osariigikubernere ja ka osariikide seadusandlikke kogusid. Juhul, kui presidendi- ega kubernerivalimistel kandidaatidest ükski ei ületa 50 protsendi künnist, peetakse teine voor 26. oktoobril. Peamine küsimus on, kas vasakpoolsel Dilma Rousseffil õnnestub tulla võimule ka teiseks ametiajaks? Hetkel näitavad arvamusküsitlused presidendile turvalist edu, ent samas ei ole veel kõik parteid oma kandidaate esitanud. Brasiilia võimude jaoks on aasta kahtlemata väga olulise kaaluga, sest viiekordne maailmameister jalgpallis peab kodukamaral suure jalgpallipeo. Samas on brasiillased suuresti ka nördinud võimude kohati pillavale ehituskampaaniale, seda nii jalgpalli MM-i kui 2016. aasta suveolümpia peale, samas on suure vaeste elanikkonnaga riigis palju valdkondi, kuhu rahastus marjaks ära kuluks – peamiselt haridus ja tervishoid, aga ka transport. Nii et võimudel on, mille peale valimiste eel tõsiselt mõelda. Kataloonia iseseisvusreferendum, 9. november „Kas soovite, et Kataloonia oleks riik? Kui jah, siis kas soovite, et Kataloonia oleks iseseisev riik?“ Sellistele küsimustele peavad 7,5-miljonilise rahvaarvuga Kataloonia piirkonna hääleõiguslikud elanikud novembris vastuse leidma. Hispaania valitsus ja peaminister Mariano Rajoy on samas selgelt väljendanud, et kavandatav rahvahääletus on põhiseadusvastane, välistades isegi läbirääkimised selle korraldamise üle. Katalaanid ei ole hetkel iseseisvuse saavutamises konsensuslikud, kuid rahvahääletuse pidamist toetatakse ülekaalukalt. Iseseisvusküsimuse kõrval domineerib referendumil ka rahvusvaheline aspekt ehk kas Kataloonia oleks iseseisvana ka Euroopa Liidu liige? Seni on domineeriv arvamus, et Hispaaniast eraldumise järel on Kataloonia Euroopa Liidule kolmanda riigi staatuses ning iga Euroopa ühenduse liige (loe: Hispaania) võib Euroopa Liidu laienemisele veto panna. Samas on Rajoy väljendanud, et tal ei ole sarnases küsimuses Šotimaa puhul põhjust, millega Hispaania saaks oma vetot kasutada. Samuti ei ole ta veto kasutamise välistamist otsesõnu öelnud, põigeldes korduvalt konkreetsest küsimusest seoses Šotimaaga kõrvale. Kahtlemata ootavad katalaanid vägagi teravdatud tähelepanuga šotlaste häält. Olukorrad on mõneti erinevad, suuresti sarnased ja igal juhul mõnevõrra segased, üks peamisi küsimusi on, kas iseseisvunud territoorium siis ikka saab automaatselt Euroopa Liidu liikmesriigiks või mitte. Kui keegi vastu pole. Ning Šotimaale ei saa Hispaania anda vetot seoses EL-iga sama põhjust ettekäändeks tuues kui Kataloonia puhul, ehkki Rajoy seda ilmselt tahaks.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta rosinatega (6/7) – Ungari parlamendivalimised ja Rootsi üldvalimised

9. veebruar 2014

Ungari parlamendivalimised, 6. aprill Ungari valimistel on kaalul palju. Pärast mäekõrgust valimisvõitu aastal 2010, mil valitsevate sotsialistide skandaalidest ja valetamisest väsinud valijate toetusel kogus opositsiooniline Fidesz absoluutse enamuse mandaatidest ning alustas agaralt riigi põhiseadust radikaalselt ümber kirjutama, seda kriitikute, sealhulgas Euroopa Liidu, meelest enda võimupositsioonide kindlustamise ja riigi tugeva (poliitilise) tsentraliseerimise suunas. Tänaseks on uue põhiseaduse järgi Ungari parlamendis 386 koha asemel 199 kohta ning uued valimised on ühevoorulised segasüsteemiga. Riik on sisuliselt lõhenenud, lisaks pidevatele meeleavaldustele opositsiooni või valitseva Fideszi toetuseks valmistab muret ka äärmusparempoolse ja kohati avalikult rassistliku ning poolmilitaarse organisatsiooniga partei Jobbik kõrge toetus. Sotsialistide eesotsas on ärimehest ekspeaminister György Bajnai, kes naasis erakonda pärast eksjuhi Ferenc Gyurcsány (kes omakorda on asutanud uue partei) skandaalset lahkumist, ent opositsioon on jätkuvalt lõhenenud ning Fideszi toetus püsib küsitlustes 50 protsendi ümber. Fideszit toetavad ka ümbermängitud valimisreeglid, kus valimisringkondade piiride muutmine soosib peamiselt valitsejaid. Oodata on igatahes väga teravat valimisvõitlust olukorras, kus majanduses valitseb endiselt seisak ja riigi rahanduslikele probleemidele pole eriti leevendust leitud. Rootsi üldvalimised, 24. september Septembris astuvad valimiskastide juurde Rootsi hääleõiguslikud kodanikud, valides üheaegselt nii uue parlamendi kui kohaliku omavalitsuse esinduskogud. Rootsi parempoolsel koalitsioonil (moderaatide, liberaalide, roheliste ja kristlike demokraatide liit) on olnud suhteliselt rahulik valitsemisperiood, kuid neile võib saatuslikuks saada valijaskonna väsimus valitsevast moderaatide parteist, kes suutsid aastal 2010 viia parempoolsed esmakordselt järjestikusele valimisvõidule Rootsi ajaloos. Samuti on viimastel aastatel pidurdunud majanduskasv ning kerkinud (küll marginaalselt) tööpuudus, seda eriti noorte seas. Pikka aega vaevlesid moderaatide suurimad rivaalid, sotsiaaldemokraadid liidripuuduse käes, kuid 2012. aastal valiti partei etteotsa ametiühingutegelane Stefan Löfven ning vasakpoolsel liidul on arvamusküsitlustes olnud napp, aga kindel edumaa. Huvitav on jälgida sisserändajatevastase äärmuspopulistliku Rootsi Demokraatide käekäiku valimistel, sest immigratsiooniteema on murdnud end päevapoliitikas selgelt esikaantele. Partei parlamendisaadikud ja liidrid on alates valimiskünnise ületamisest ja esindatuse saavutamisest astunud ühest skandaalist teise, kuid partei püsib endiselt. Rootsi valimised on eestlastele kahtlemata olulised, seda nii majanduslikus mõttes – Rootsil on meie kandis märkimisväärseid majandushuve ja vastupidi – kui ka poliitilises mõttes – meie erakondadel on oma Rootsi ideoloogiliste sõpradega tihedad sidemed.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta valimisrosinate puistamist (5/7) – Afganistani ja Leedu presidendivalimised

7. veebruar 2014

Afganistani presidendivalimised, 5. aprill Afgaanid valivad endale presidenti, kes esimest korda hakkab juhtima riiki, kus puuduvad võõrväed – või siiski? Senine riigipea Hamid Karzai on keeldunud vägede riigis viibimise pikendamise lepingule alla kirjutamast. Lepingu sõlmimine on paraku otseselt seotud miljardite arenguabi dollaritega lääneriikidelt. Millise tuleviku saab Afganistan, jääb tõenäoliselt juba uue presidendi otsustada. Presidenditooli nimel võistlevad 11 kandidaati, kellest selget favoriiti on hetkel raske välja tuua, kuid siiski paistavad teiste seast enim silma viimastel presidendivalimistel teiseks jäänud Abdullah Abdullah ja endine välisminister Zalmai Rassoul. Abdullah, keda toetavad Afganistani põhja osas elavad etnilised tadžikid, kuid kellele vastandub riigi suurim etniline grupp puštud. Rassoulis seevastu nähakse võimalikku kompromisskandidaati ning kindlasti riigi välissuhtluses oleks ta teiste kandidaatidega võrreldes palju kogenenum. Rahvas usaldab lahkuvat riigipead ning kelle selja taha Karzai astub, võidab tõenäoliselt valimised. Sellest tulenevalt reklaamib kümme kandidaati üheteistkümnest ennast kui Karzai soosikut. Ametisolev president ei ole siiski oma lemmikut avalikult välja öelnud. Leedu presidendivalimised, 11.mai Paar päeva tagasi teatas istuv president, Leedu ajakirjanduses “raudseks leediks” ristitud Grybauskaitė, et kandideerib taas ametisse. Endine Euroopa komisjoni volinik on küsitlustes kindel favoriit, kuid viimased andmed näitavad, et esimeses voorus üle 50 % häälte kogumine võib osutada päris keeruliseks ülesandeks (kui ühelgi kandidaadil see ei õnnestu, kuulutatakse kaks nädalat hiljem kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel välja teine voor, kus on vaja pelgalt häälteenamust). Paljuski kujunevad mõlemad valimisvoorud istuva presidendi usaldusreferendumiks, sest Grybauskaitė isikut ja ametiaega on ümbritsenud päris jõuline poleemika presidendi rolli üle välis- ja sisepoliitikas. Pigem usaldushääletust kui valimisi ennustatakse Leedu presidendivalimistel ka seetõttu, et Balti riikide esimesele naispresidendile ei ole kuklasse hingama asunud tugevaid ja jõulisi konkurente – seni on kavatsusest kandideerida teatanud sotsialistist kunagine seimi esimees Artūras Paulauskas ning sotisaaldemokraadist Euroopa Parlamendi liige Zigmantas Balčytis. Viimasele on toetust avaldanud küll valitseva partei juht ja peaminister Algirdas Butkevičius, kuid arvamusküsitlustes on mõlema kandidaadi toetus presidendiga võrreldes olnud suht-koht tühine.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab 2014. aasta valimisrosinate puistamist (4/7) – Šveitsi referendum ja LAV parlamendivalimised

6. veebruar 2014

Šveitsi immigratsioonikvootide referendum, 9. veebruar Šveitsis elavate eestlaste hulk ei ole küll võrreldav Põhjamaades elavatega, kuid veebruarikuu referendum mõjutab kogu Euroopa Liidu tööturgu, mille osa me oleme. Rahvahääletusele seatav küsimus on, kas EL-i kodanikest tulevatele immigrantidele tuleks piirarv seada? Peamiseks toetajaks jah-leeris on Šveitsi Rahvapartei (SVP). Ei-vastusele teevad lobi valitsus ja ettevõtjad. Ei-poole tugevaima argumendi kohaselt rikutaks kvootide seadmisega mitmeid bilateraalseid lepinguid ning see halvendaks tuntavalt Šveitsi suhteid oma suurima kaubanduspartneri EL-ga. Referendumi jah-iga lõppemine võiks tähendada lumepalliefekti, mille üheks lõpptulemuseks võiks olla ka muude leppe klauslite, nagu kaubandus- ja transpordivabaduse, kehtetuks muutumine. EL-i poolelt on algatust pehmelt kritiseerinud sotsiaalvolinik László Andor, väljendades arusaamatust Šveitsi diskrimineeriva lähenemise osas sisserändele. Viimaste kuude arengute tõttu Suurbritannias jälgitakse referendumi tulemusi tähelepanelikult kogu Euroopa Liidus. Küsimusele Šveitsis toetuse andmine võiks lisada tublisti enesekindlust ka brittide valitsusjuhile David Cameronile. Jaanuaris GFS.Berni läbi viidud polli kohaselt on oodata põnevat võitlust. Jah-poolel on toetus küsitluse andmetel küll 43 protsenti, kuid see number oli kuu aega varem kuue protsendipunkti võrra madalamal. Lõuna-Aafrika Vabariigi parlamendivalimised, kõige varasemalt aprill Viimased 20 aastat on Lõuna-Aafrika Vabariiki stabiilselt ja kindlalt valitsenud Aafrika Rahvuskongress (ANC). Alates 1994. aastast on kõigil neljadel üldvalimistel partei toetus jäänud 63 kuni 70 protsendi vahele. Suur osa sellest toetusest on saadud ANC-i vaimse isa, ekspresident Nelson Mandela populaarsuse arvelt, kuid nüüd, mil Mandela on lahkunud parematele jahimaadele, on liidritel piisavalt põhjust muretsemiseks. Valimised küll tõenäoliselt võidetakse, ent jaanuarikuu alguseks oli ANC-i toetus langenud rekordiliselt madalale, 53 protsendi juurde. Sarnane tulemus valimistelt annaks opositsioonile suurema jõu seadusalgatusi blokeerida kui viimase 20 aasta jooksul. Üheks teguriks, mille ärakasutamisest sõltub teataval määral opositsiooni edu, on saanud President Jacob Zuma koduküla Nkandla. Külla rajatud 20-miljoni dollariline riigipea kodu on riigis saavutanud sümboli staatuse, milles nähakse kui kõige halva kujutist, mida praegune administratsioon teinud on. Lisaprobleemiks on ANC-i parteisisene käärimine. Lisaks tõstavad pead uued parteid ja Mandela mälestuse kaugenemine laseb arvata, et lõhed ANC-is toovad ühel hetkel kaasa killukeste eraldumisi ka sealt. ANC-i õnneks ei ole opositsioon situatsiooni ärakasutamisel senini just teab kui edukas. Jaanuari lõpus loodud pakt, mille kohaselt oleks mustanahaliste liider Mamphela Ramphele valimistele läinud Demokraatliku Alliansi (Democratic Alliance) nimekirjas ja mis oleks aidanud parandada viimase kuvandit kui ainult valgete eest seisvat parteid, kestis kokku napilt nädala. Parteiliidrite kommentaarid meedias ei luba ka arvata, et sellest head nahka enam tuleb.

No Picture
Rubriigita

Valimisvaatlus jätkab aasta tähtsündmuste tutvustamist (3/7)

5. veebruar 2014

Šotimaa iseseisvusreferendum, 18. september Tehke või tina, aga 2014. aasta on murrangulisuse vaatenurgast konkurentsitult Šotimaa aasta, mil Lõuna-Šotimaa küljes rippuv Inglismaa koos Walesiga (ning Põhja kanali tagant paistev Põhja-Iirimaa) võivad jääda omapäi. Tõsi, küsitlused on hetkel nii-öelda „face-value“ mõttes üsna mõrud pillid rahvuslastele alla neelata. Viimane küsitlus läinud nädalal näitas siiski jah-häälte kerget tõusu 29 protsendile kui samas novembri küsitlusega võrreldes oli ei-häälte osakaal samal tasemel 42 protsendi juures. Ehkki hetkel näitavad kõik gallupid rohkem ei- kui jaa-hääli, siis tähele tuleb panna erakordselt suurt kahevahel olijate hulka, mis mainitud küsitluses ulatus 29 protsendini. Ainuüksi hoog, mis aastavahetusega kampaaniale „Big Year For Scotland“ sisse anti, hakkab üha rohkem tuure koguma. Rääkimata autonoomse valitsuse senisest kampaaniast ning omavalitsuste ja vabakondade väiksematest kihutustöödest, leiavad referendumi eel juulis-augustis Glasgows aset Briti Rahvaste Ühenduse 20. mängud, millest šoti rahvuslased loodavad oma peaeesmärgini jõudmiseks märkimisväärset tuge. Olümpiamängude ja jalgpalli MM-i järel on tegu maailmas vaadatavuselt kolmandate mängudega ja selle korraldamist võib pidada sümboolselt tähendusrikkaks. Ent kahtlemata ei maksa arvata, et iseseisvumise vastased jõud jäävad käed rüpes tegevusetult loidlema. Šoti ajaloo ilmselt tähtsaimal hääletusel vähem kui kaheksa kuu pärast saab näha kui olulised on iseseisvuse juured šotlastele. Kõhutunde järgi ennustan (LL, Edinburgh), et 2016. aasta Rio de Janeiro OM-l lehvib šoti delegatsiooni ees juba sini-valge lipp. Kas šotlased Šotimaa iseseisvumisest võidavad, on aga hoopistükkis omaette teema. USA kongressi vahevalimised, 4. november Ühendriikide traditsioonilisel valimistekuul, novembris, peetakse üliolulised kongressi vahevalimised, kusjuures ümber valitakse kõik 435 kohta esindajatekojas ja 33 senaatorit 100-kohalises senatis. (Ehkki USA kongressi kodadest rääkides ollakse eestikeelses ruumis harjutud kasutama vastavalt alam- ja ülemkoda, siis Ühendriigid ei soovi – vähemalt ametlikes tekstides – alam-ülem skaalal eristamist). Sõda käib mitmel rindel. Eelkõige näitavad eelseisvad valimised ja selle dollaritega täidetud kampaaniad, kas vabariiklased suudavad säilitada esindajatekojas enamuse (hetkel on vabariiklastel 233 ja demokraatidel 200 mandaati, kaks kohta on täitmata) ning pöörata ümber kaotusseis senatis (hetkel demokraatide enamusel 55 ja vabariiklastel 45 kohta). Esindajatekoja enamust on vabariiklastel kergem kaitsta, eelkõige tänu pikaaegsele ja süsteemsele valimisringkonna piiride nihutamisele (tuntud terminina „gerrymandering“) endale soodsas suunas, mida on aidanud korda saata kätte võidetud suur ülekaal kubernerikabinettides ja osariikide esinduskogudes. Samuti on vabariiklastel võimalus ära kasutada kuuendat aastat presidendiametit pidava Barack Obama suhtelist populaarsuse langust seoses probleemidega, mis on tabanud tema Obamacare-nimelise lipulaeva ehk üldise tervisekindlustuse rakendamist. Vabariiklaste poolel on ka ajalugu, mis on näidanud, et vahevalimiste aastal teist ametiaega pidav president pigem kaotab kui võidab kohti oma parteile. Analüütikud ennustavad, et esindajatekojas parteide vahekorrad väga ei muutu. Ka demokraadid ise tunnistavad, et esindajatekoja tagasivõitmine on ebatõenäoline ning on seetõttu suunanud oma tähelepanu ja kampaaniavahendid eelkõige eduseisu kaitsmisele senatis, kus valimiste lõpptulemuse otsustavad tasavägised rebimised viies-kuues võtmeosariigis. Võib oodata rekordilisi kampaaniakulutusi, rohkelt kandidaatide isikutele suunatud räpast kampaaniat ning teravaid siselahinguid eelvalimistel.

1 2