No Picture
Kaugemal

Seebiseriaal Maldiivide presidendivalimised

13. november 2013

Iga sügishooaeg algab uute seebiseriaalidega, nii kodumaiste kui Ladina-Ameerika omadega. Välispoliitikahuvilistele mõeldud nišši meelelahutuses üritavad tänavu täita Maldiivide presidendivalimised.

India ookeani saareriik on, sarnaselt Egiptusele, õpikunäide sellest, mis vahe on ühtede demokraatlike valimiste läbiviimisel ja riigi tegelikul demokratiseerumisel.

No Picture
Euroopa

Gruusia – mitte lihtsalt valimised

25. oktoober 2013

Mõned valimised on olulisemad kui teised. Peale tavapärase valimiseelse ootusärevuse – et kes siis ikkagi kuipalju hääli saab – seisab Gruusia ees veel terve rida küsimusi, üks määravam kui teine.

Ametlikult on presidendivalimiste karusellis pinnal kolm nime: Giorgi Margvelašvili (parlamendienamusega nii-öelda peaministripartei Gruusia Unistus kandidaat), David Bakradze (presidendipartei Ühtne Rahvuslik Liikumine) ja Nino Burdžanadze (opositsiooniline Demokraatlik Liikumine / Ühtne Gruusia).

No Picture
Euroopa

Tšehhile on kombeks üks president korraga

8. august 2013

Tšehhi alamkoja eilne otsus end laiali saata ei olnud üllatus, sest nii parempoolne TOP 09, sotsiaaldemokraadid kui ka kommunistid olid teatanud, et toetavad ummikseisust pääsemiseks erakorraliste valimiste esilekutsumist parlamendi laialisaatmisega. Laialimineku poolt hääletas 140 saadikut, 60 oli enne hääletamiselt protestiks saalist lahkunud. Kui 2010. aasta parlamendivalimistel võidutsesid parempoolsed ja tsentristid ning valitsuse moodustasid ODS (200-liikmelises alamkojas 53 mandaati), TOP 09 (41) ja liberaalne Věci veřejné (24), siis pärast peaminister Petr Nečase ja tema staabi ümber lahvatanud skandaali ning järgnenud peaministri tagasiastumist oli riik jõudnud poliitilisse tupikseisu. Lisaks ummikseisule võib kolme partei –ODS-i, sotsiaaldemokraatide ja kommunistide– otsuse taga toetada parlamendi laialisaatmist ja erakorraliste valimiste korraldamist näha ka viimaste avaldatud arvamusküsitluste varju. TOP 09 suurim konkurent paremal tiival, ODS, on end skandaali tõttu lootusetult diskrediteerinud ning TOP 09 näeb võimalust oktoobri lõpus toimuvatel valimistel paremtelg sisuliselt monopoliseerida. Sotsialistide ja kommunistide liidule ennustavad aga küsitlused edu, mis oleks piisav, et võita alamkojas enamus ja moodustada valitsusliit.  Horisontaalsel teljel toimuv valimisvõitlus parteide ja nende ideoloogiate vahel on aga vaid mündi üks pool. Teine, vahest et isegi olulisem taplus toimub vertikaalteljel, võimuinstitutsioonide vahel, kus senisele demokraatlik-parlamentaarsele süsteemile on teatud mõttes väljakutse esitanud otsemandaadiga varustatud president.  Erakorraliste valimiste tulemused ning edasised arengud Tšehhi poliitmaastikul võivad anda päris olulisi argumente ka Eestis viimasel kümnendil paljuväideldud presidendi otsevalimiste pooldajate kui vastaste leerile. Teooria parim kriteerium on praktika ning tšehhid pakuvad võimalust võtta olulisi õppetunde, kuidas mõjutab keerulist ja habrast, parlamendikeskset demokraatiamudelit presidendiinstitutsiooni tugevdamine otsemandaadi abil. Tšehhi demokraatiakogemus, poliitkultuur ja põhiseaduslik institutsioonide ülesehitus sarnaneb paljuski Eestiga. Muidugi on kahe riigi poliitilise süsteemi vahel erisusi–näiteks puudub Riigikogul ülemkoda, ehkki tõe huvides võib märkida, et Tšehhi Senati võim on üsna marginaalne ega ole päriselt võrreldav näiteks föderaalriigi ülemkojaga. Aga presidendist ja riigipea valimise reformist. Nimelt muutis Tšehhi parlament 2012. aastal presidendi valimise süsteemi –kui seni valis presidenti parlament, siis vahetult pärast 2012. aasta valimisi otsustas parlament heaks kiita põhiseaduse muudatused, millega usaldati presidendi valimise pädevus rahva kätesse. Valimisreformil oli rahva seas tugev poolehoid, kuna senine kord, kus edukas presidendikandidaat pidi pälvima kahe koja enamuse (esimeses voorus oli valituks osutumiseks vajalik absoluutne enamus Esindajatekoja koosseisu saadikute kui ka Senati koosseisu liikmete seas ehk 101 + 42 mandaati. Kui enamust ei saavutatud, siis teises voorus oli vajalik absoluutne enamus kohal olnud alamkoja saadikute kui ka senaatorite seas. Vajadusel peetud kolmandas voorus pidi edukas kandidaat koguma absoluutse enamuse kohal olnud parlamendiliikmete seast ehk kahe koja peale 141 häält. Kui kolme vooru peale ei õnnestunud ikka presidenti valida, toimus kogu protseduur uuesti) oli muutnud presidendivalimised kohati farsilaadseks lehmakauplemiseks. Nii andis koosseisu enamuse põhimõte erinevatele poliitilistele jõududele tihedas valimisvõitluses, mida iseloomustas leppimatu vastasseis erinevate poliitiliste jõudude ja kandidaatide vahel, üksikutele parlamendisaadikutele ja parteidele mittehääletamisega niinimetatud väljapressimispositsiooni. Väidetavalt osteti vajalikke hääli nii raha kui positsioonide eest, tipnedes 2008. aasta valimistel olukorraga, kus vajaliku enamuse saavutamiseks kärutati Roheliste saadik otse operatsioonilaualt parlamenti hääletama, et vajalik enamus tagada. Võitluse tulisust näitas ka fakt, et kokku ei suudetud leppida isegi selles, kas hääletus parlamendis peaks olema salajane või mitte, mis andis veelgi enam võimalusi igasugusteks tagaseljalepeteks ning poliitdiilideks, mida oli

No Picture
Kaugemal

Rahulikud valimised tagavad rahulikus presidendiametis rahutu une

7. august 2013

Pakistani kahekojaline parlament ja nelja provintsiassamblee saadikud valisid läinud teisipäeval tuumariigi järgmiseks presidendiks eaka tekstiilitöösturi ja peaminister Nawaz Sharifi lähedase liitlase Mamnoon Hussaini, kes edestas häältega 432-77 endist ülemkohtu kohtunikku Wajihuddin Ahmedi. Hussaini võit oli kindel, kuna kevadel üldvalimised kaotanud president Asif Ali Zardari erakond boikoteeris presidendivalimisi, põhjuseks asjaolu, et augusti algusesse planeeritud kuupäeva tõsteti ilma neilt küsimata nädala jagu varasemaks.

1 3 4 5