No Picture
Euroopa

Itaalia sai uue vahva nimega presidendi

31. jaanuar 2015

Itaalia valimiskogu valis täna Giorgio Napolitano asemele riigi 12. presidendiks peale Teist maailmasõda konstitutsioonikohtu kohtuniku ja endise vasaktsentristliku poliitiku Sergio Mattarella.

Ei saa öelda, et valimine oleks tulnud tugeva konsensuse alusel. Esimesed kolm vooru, kus valituks osutumiseks oli vaja kahe kolmandiku valimiskogu toetust, kukkusid läbi ja valituks sai president alles neljandas voorus, kus läks vaja lihthäälteenamust.

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.

No Picture
Euroopa

Horvaatia presidendivalimised – teise vooru pääsesid ametisolev president ja endine välisminister, üllatajaks 24. aastane tudeng

28. detsember 2014

Horvaatia presidendivalimistel pääsevad teise vooru ametisolev president Ivo Ivo Josipović ja endine välisminister ning diplomaat KolidnaKolinda Kolinda Grabar-Kitarović. Esialgsetel andmetel kogus Josipovic 38,5 protsendi ja Grabar-Kitarovic 37,1 protsendi valijate toetuse. Valimisaktiivsuseks kujunes 47,1 protsenti, mis on küll 3,5 protsendi võrra kõrgem kui neli aastat tagasi, kuid on Horvaatia kohta siiski tagasihoidlik.

No Picture
Kaugemal

Brasiilia presidendivalimised: tragöödia, pisarad ja solvumised

25. oktoober 2014

Eesti poliitikahuviliste jaoks peetakse Ukraina valimiste varjus homme ka Brasiilia presidendivalimiste otsustav voor, mis on osutunud politoloogide ja valimisvaatlejate jaoks suurepäraseks kinoelamuseks: ekraanil jookseb kvaliteet põnevik-draama, mille stsenaarium on täis publikut ahhetama panevaid ootamatuid pöördeid, ei puudu pisarad, reetmised ning suured tunded ja ninna tungib kirbe plaksumaisi lõhn.

No Picture
Kaugemal

Boliivia valimiste korraldus mõjub kainestavalt

10. oktoober 2014

Boliivias peetakse pühapäeval valimisi. Asepresidendi- ja parlamendivalimistest räägitakse vähe – ainus oluline küsimus on, kas ametisolev president Evo Morales kindlustab enda ‘de iure’ teise, kuid ‘de facto’ kolmanda ametiaja valimiste esimeses voorus.

Moralese esimese ametiaja eelne aeg oli pehmelt öeldes tormiline, mil nelja aasta jooksul oli riigil viis presidenti. Siis saabus kogu Ladina-Ameerikat hõlmanud nii-öelda roosa vohanguga Evo Morales, kellega algas Boliivias uus ajastu.

No Picture
Euroopa

Slovakkia presidendivalimised: strateeg Fico taktikalisest käigust kumab põhiseadusmuutusi

15. märts 2014

Slovakid valivad täna endale viieks aastaks uut riigipead. Senise peaministri Robert Fico manöövris loobuda parlamendienamuse toetusega mõjukast valitsusjuhi toolist presidendikandidatuuri kasuks, võib näha soovi tugevdada presidendi institutsiooni ja muuta riigi põhiseadust.

Esimeseks vooruks on end üles seadnud 14 presidendikandidaati, kes suutsid täita kandideerimiseks vajalikud tingimused: koguda 15 parlamendiliikme või 15 000 valimisõigusliku kodaniku toetusallkiri.

No Picture
Kaugemal

Maldiivide presidendivalimiste saaga sai dramaatilise lõpu

19. november 2013

Iga korraliku seebiseriaali viimane osa paugutab üllatuste ja ootamatute lahendustega, kuid moel, et kõik lahtised otsad saavad sõlmitud – kõik on õnnelikud, et kuri võõrasema vangi läks ning et Ricardo ja Maria lõpuks leivad ühte kappi panid.

Suuremalt jaolt järgis antud süžeed ka Maldiivide presidendivalimiste lõppvaatus. Eelmisi osi lühidalt kokku võttes (pikemalt võib valimismaratoni kulgemisest lugeda Valimisvaatluse 13. novembri loost) oli olukord järgmine: olles kahel korral jäänud nibin-nabin alla 50 protsendi piiri, paistis ekspresident Mohamed Nasheedi võit vähegi demokraatlikult läbi viidud valimiste puhul vaid vormistamise küsimusena. Nädal varem peetud esimese vooru põhjal oli eduseis vastaskandidaadi, endise riigipea Abdulla Yameeni ees 17 protsendipunkti ja presidenditoolile istumisest oli puudu jäänud vaid kolm protsendipunkti.

No Picture
Kaugemal

Tšiili suure valimispäeva fookus keskendub parlamendile

17. november 2013

Tšiili, 1973. aasta 11. september. Külma sõja üks tähtsaid kuupäevi. Sõjaväeline riigipööre kukutab sotsialistliku presidendi Salvador Allende, võimu haarab hilisem karmikäeline diktaator Augusto Pinochet.

Õhuväebaasis naabritena elavad kaks kindralist sõpra Alberto Bachelet ja Fernando Matthei lahutatakse jäädavalt, kui veel samal päeval võetakse Allende toetaja Bachelet vahi alla. Pinocheti-meelne Matthei asub aga saatuse iroonia tahtel juhtima sõjaväeakadeemiat, milles koos teiste režiimivastaste vangide seas asutakse piinama ka tema endist sõpra Bachelet’d, kes viimaks sureb südamerabandusse.

1 2 3 4 5