Toetajad ootavad väljas viimase teledebati algust
Kaugemal

Vaatluspäevik: kommentaar Clinton-Trumpi kolmanda debati kohta Eesti Päevalehele

20. oktoober 2016

Viimane USA presidendivalimiste teledebatt ei ole kunagi valimistulemustesse märkimisväärset muutust toonud ja kindlasti ei suutnud seda teha ka tänane sõnalahing Hillary Clintoni ja Donald Trumpi vahel. Võrreldes eelmiste debattidega, keskendus seekordne väitlus rohkem sisulistele küsimustele ja vastupidiselt kartustele ei kujunenud see kahe kandidaadi verbaalseks poriloopimiseks.

Pildil on peaminister Medvedev ja president Putin külastamas Ühtse Venemaa kampaania peastaapi pärast 18. septembri valimisi. Autor: Alexei Druzhinin/TASS
Euroopa

Ülevaade septembri valimistest: Venemaast ja Valgevenest USA ja Hongkongini

2. oktoober 2016

September oli valimiste osas aktiivne kuu. Valgevene parlamenti pääses üle 20 aasta kaks opositsiooniesindajat, samas kui Vene valimised läksid nii nagu oodati. Horvaatia erakorraliste parlamendivalimiste keskmes oli rahvusküsimus. Jordaania esimesed proportsionaalse süsteemiga peetud valimised paiskasid senised võimujooned segi. Seišellidel lõppes 23 aastat kestnud Rahvapartei võimuperiood. Šveitslased ütlesid referendumil “ei” pensionitõusule, aga “jah” valitsuse nuhkimisõiguse suurendamisele ning Hongkongi valimistel saatis edu demokraatiameelseid. Ahjaa, pikalt prožektorivalguses olnud USA presidendivalimised on nüüd ametlikult alanud.

No Picture
Euroopa

Põnev heitlus Poola presidendivalimiste teises voorus

24. mai 2015

Bronisław Komorowski kaotus Poola presidendivalimiste esimeses voorus oli üllatus, mida ei ennustatud ette ühegi küsitluse põhjal. Kuigi enne pühapäevast teist vooru võiks ametisoleva presidendi võimalusi seis uuesti enda kasuks ümber pöörata paremaks hinnata, kui Andrzej Dudal, on Komorowski varasem enesekindlus oluliselt kahanenud.

Selles valguses oligi esimese vooru kõige olulisem tulemus arusaamine, et valimiseelsete küsitluste usaldusväärsus on sarnaselt mitmele teisele riigile – näiteks Ühendkuningriigid ja Iisrael – tuntavalt kukkunud.

No Picture
Euroopa

Prelüüd parlamendivalimistele ehk presidendivalimised Poolas

10. mai 2015

Chopini sünnimaa, Poola presidendivalimised on eelmänguks oktoobrikuistele parlamendivalimistele, kus kaks suurimat parteid üritavad üksteist enda kannult maha raputada ja väiksemad punnitavad, et oma toetus jälle ülesmäge liikuma saada. See peegeldub, nii kahe suurima erakonna teemades, millel on vähe tegemist presidendi reaalsete volitustega, kui vasaku poole meeleheitlikes püüetes leida uusi nägusid, kes valijate usaldust võidaks. Pühapäeval Poolas toimuv presidendivalimiste esimene voor on märkimisväärne vähemalt kahel põhjusel. Esimene ja tänasel päeval vähemolulisem põhjus on institutsiooni enda roll. Paberil polegi Eesti ja Poola presidentide volituste vahel suurt erinevust, kuid tänu otsevalimistel saadud mandaadile on Poola presidendi motivatsioon seadusloomesse vetode abile sekkuda tunduvalt kõrgem ning ajaloos on seda ka aktiivsemalt kasutatud. Lisaks, kui Poola president on juba otsustanud veto välja käia, nõuab selle ümberlükkamine Poola parlamendi alamkojalt kolme viiendiku suurust enamust. Teine põhjus on kindlasti olulisem. 2014. aasta mai lõpus Euroopa Parlamendi valimistega alanud valimiste maratonis – novembris peeti ka kohaliku tasandi valimisi – on presidendivalimised viimaseks vahefinišiks enne oktoobris aset leidvat finaali, parlamendivalimisi. Sügisesed parlamendivalimised on ka üks usutavamatest põhjustest, miks on valimistel üles seatud koguni 12 kandidaati. Tavaolukorras polekski number just üleliia kõrge, aga pühapäevastel valimistel on reaalne võidulootus vaid kahel kandidaadil. Ülejäänute jaoks tähendab see, et eesmärgid on pigem mujale seatud. Komorowski ja teised Sügiseste valimiste ootuses peegeldavad ka presidendivalimised kahe suurima erakonna Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vastasseisu. PO on enda toetuse seadnud ametisoleva presidendi Bronisław Komorowski taha ja võib selle valiku üle päris rahul olla. Rahva toetus Komorowskile oli kõrge enne valimiskampaaniat ja on jäänud püsima ligi 40 protsendi juures ja konkurentidel pole talle palju vastu panna. Selles, et toetus pole kõrgem, võib Komorowski vaid ennast süüdistada, alustades kampaaniat kaugelt liiga hilja ja võttes oma võitu liiga iseenesestmõistetavana. Ülejäänud kandidaadid on kas inimesed, kes enne valimisi olid avalikkuse jaoks praktiliselt tundmatud või piisavalt vastuolulised tegelased, kes ka parima tahtmise juures ei suudaks üle mõne protsendi toetusest koguda. Neist märkimisväärt on veel viis. PiSi kandidaadiks on 43-aastane europarlamendi liige Andrzej Duda. Algul oodati, et kandideeriks partei liider Jarosław Kaczyński ise, aga vana rebane teab piisavalt hästi, et toetajate arvuga võrreldavalt on ka neid, kes eales tema poolt ei hääletaks. Duda jääb enne valimisi küll Komorowskist ligikaudu kümne protsendipunktiga maha, aga juba on ta kutsunud enda poolt teises voorus hääletama Paweł Kukize toetajaid. Pole muidugi kindel, kas ka sellest piisaks. Kuigi Kaczyński ei esine Dudaga mitte ühelgi samal üritusel, on kuvand Dudast, kui erakonnajuhi käpiknukust, visa kaduma. Kahe suure järel ongi kolmandaks numbriks erakonnaväline ja süsteemivastane rokkbändi Pierszy ehk eesti keeli Rinnad 51-aastane laulja Paweł Kukiz. Kukize peamiseks lubaduseks on muuta valimissüsteemi ja üleüldse keerata 25-aastase iseseisvuse jooksul loodud senini riigisüsteem pea peale. Pole ka ime, et Kukiz on kõige populaarsem kandidaat alla 25-aastaste hulgas ja Komorowski järel napilt teine 25-35-aastaste hulgas. Kukizest rääkides ei saa kõrvale jätta veel üht omapärast süsteemivastast kuju. Järjekordne europarlamendi liige Janusz Korwin-Mikke (72), kes esindab endanimelist erakonda KORWIN. Laiemat tuntust on ta kogunud pigem küll oma naiste- kui süsteemivastasusega ja eks seegi aitab selgitada, miks

No Picture
Euroopa

Itaalia sai uue vahva nimega presidendi

31. jaanuar 2015

Itaalia valimiskogu valis täna Giorgio Napolitano asemele riigi 12. presidendiks peale Teist maailmasõda konstitutsioonikohtu kohtuniku ja endise vasaktsentristliku poliitiku Sergio Mattarella.

Ei saa öelda, et valimine oleks tulnud tugeva konsensuse alusel. Esimesed kolm vooru, kus valituks osutumiseks oli vaja kahe kolmandiku valimiskogu toetust, kukkusid läbi ja valituks sai president alles neljandas voorus, kus läks vaja lihthäälteenamust.

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.

No Picture
Euroopa

Horvaatia presidendivalimised – teise vooru pääsesid ametisolev president ja endine välisminister, üllatajaks 24. aastane tudeng

28. detsember 2014

Horvaatia presidendivalimistel pääsevad teise vooru ametisolev president Ivo Ivo Josipović ja endine välisminister ning diplomaat KolidnaKolinda Kolinda Grabar-Kitarović. Esialgsetel andmetel kogus Josipovic 38,5 protsendi ja Grabar-Kitarovic 37,1 protsendi valijate toetuse. Valimisaktiivsuseks kujunes 47,1 protsenti, mis on küll 3,5 protsendi võrra kõrgem kui neli aastat tagasi, kuid on Horvaatia kohta siiski tagasihoidlik.

1 2 3 4 5