Lenin Moreno
Euroopa

Valimiste talveune lõpetasid Liechtenstein, Ecuador ja Šveits

10. märts 2017

Hoogsa aastalõpu järel tabas valimiste rinnet vaikus, mis murdus alles veebruaris. Järjekordse Šveitsi referendumi kõrval leidsid valimised aset veel Liechtensteinis ja Ecuadoris. Liechtensteini parlamendivalimistel näitas murenemise märke alates Teisest maailmasõjast püsinud kahe-ja-poole partei süsteem. Ecuadori parlamendivalimistel võitis absoluutse enamuse kohtadest Isamaaliit ja nibin-nabin jäi puudu, et esimese vooruga oleks presidendiks saanud Lenín Moreno.

USA presidendivalimiste võitja Donald Trump naeratab laval
Euroopa

Novembri ülevaade: presidendivalimisi USAst Moldovani, parlament Kuveidis ja Šveitsi referendum

2. detsember 2016

Novembris peeti ühed maailma mastaabis tähtsamad valimised, millega Ühendriigid said endale järjekorras 45. riigipea. Palju poleemikat tekitanud ja üleilmselt kirgi kütnud valimised võitis valimissüsteemi eripära tõttu ligi kaks ja pool miljonit häält vähem kogunud kandidaat. Belau ja Nicaragua presidendid säilitasid oma võimu, samas ei jõutud Elevandiluurannikul ega Somaalias parlamendivalimistega erinevatel põhjustel ühele poole. Euroopas leidis venemeelne pööre aset Moldovas, ida poole sõbralikke pilke heidab ka Bulgaaria uus president.

Rahvas pildistab lavale astunud Donald Trumpi
Kaugemal

Vaatluspäevik: Trumpi rokk-kontsert

8. november 2016

Kellaseierid näitavad uue päeva esimest tundi. Õhku viskub sünkroonses unisoonis 5000 rusikat. Hullunud rahvamass skandeerib rokkstaari nime. Ei, see pole AC/DC kontsert, see on Donald Trumpi kampaaniakoosolek Virginia osariigis Leeburgis pühapäeva hilisõhtul.

Pildil suruvad kätt Colombia ja FARCi liidrid, et leppida kokku vaherahus
Euroopa

Oktoobrikuu valimised: üllatusi Colombiast Leeduni

4. november 2016

Oktoobrikuu valimistäht oli ilmselgelt Colombia rahuleppe referendum, kus ülinapilt otsustas rahvas rahuleppe tagasi lükata. Euroopas suutsid üllatusi pakkuda valimisvõiduga Leedu Talumeeste ja Rohelist Liit ja Montenegro Demokraatlik Sotsialistide Partei, samas kui Islandi Piraadipartei häältesaak jäi oodatust kesisemaks. Aafrika üks demokraatlikumaid riike Roheneemesaared valis vana presidendi tagasi võimule, Maroko parlamendivalimised võitnud islamistidel läheb valitsuse moodustamine keeruliselt ja Elevandiluurannik võttis sõltumata vägivallapuhangutest referendumi ajal vastu uue põhiseaduse. Ja kariibi mere mikroriik Curaçao sai endale tõenäoliselt ühe parteiliselt killustatuma parlamendi maailmas.

Toetajad ootavad väljas viimase teledebati algust
Kaugemal

Vaatluspäevik: kommentaar Clinton-Trumpi kolmanda debati kohta Eesti Päevalehele

20. oktoober 2016

Viimane USA presidendivalimiste teledebatt ei ole kunagi valimistulemustesse märkimisväärset muutust toonud ja kindlasti ei suutnud seda teha ka tänane sõnalahing Hillary Clintoni ja Donald Trumpi vahel. Võrreldes eelmiste debattidega, keskendus seekordne väitlus rohkem sisulistele küsimustele ja vastupidiselt kartustele ei kujunenud see kahe kandidaadi verbaalseks poriloopimiseks.

Pildil on peaminister Medvedev ja president Putin külastamas Ühtse Venemaa kampaania peastaapi pärast 18. septembri valimisi. Autor: Alexei Druzhinin/TASS
Euroopa

Ülevaade septembri valimistest: Venemaast ja Valgevenest USA ja Hongkongini

2. oktoober 2016

September oli valimiste osas aktiivne kuu. Valgevene parlamenti pääses üle 20 aasta kaks opositsiooniesindajat, samas kui Vene valimised läksid nii nagu oodati. Horvaatia erakorraliste parlamendivalimiste keskmes oli rahvusküsimus. Jordaania esimesed proportsionaalse süsteemiga peetud valimised paiskasid senised võimujooned segi. Seišellidel lõppes 23 aastat kestnud Rahvapartei võimuperiood. Šveitslased ütlesid referendumil “ei” pensionitõusule, aga “jah” valitsuse nuhkimisõiguse suurendamisele ning Hongkongi valimistel saatis edu demokraatiameelseid. Ahjaa, pikalt prožektorivalguses olnud USA presidendivalimised on nüüd ametlikult alanud.

No Picture
Euroopa

Põnev heitlus Poola presidendivalimiste teises voorus

24. mai 2015

Bronisław Komorowski kaotus Poola presidendivalimiste esimeses voorus oli üllatus, mida ei ennustatud ette ühegi küsitluse põhjal. Kuigi enne pühapäevast teist vooru võiks ametisoleva presidendi võimalusi seis uuesti enda kasuks ümber pöörata paremaks hinnata, kui Andrzej Dudal, on Komorowski varasem enesekindlus oluliselt kahanenud.

Selles valguses oligi esimese vooru kõige olulisem tulemus arusaamine, et valimiseelsete küsitluste usaldusväärsus on sarnaselt mitmele teisele riigile – näiteks Ühendkuningriigid ja Iisrael – tuntavalt kukkunud.

No Picture
Euroopa

Prelüüd parlamendivalimistele ehk presidendivalimised Poolas

10. mai 2015

Chopini sünnimaa, Poola presidendivalimised on eelmänguks oktoobrikuistele parlamendivalimistele, kus kaks suurimat parteid üritavad üksteist enda kannult maha raputada ja väiksemad punnitavad, et oma toetus jälle ülesmäge liikuma saada. See peegeldub, nii kahe suurima erakonna teemades, millel on vähe tegemist presidendi reaalsete volitustega, kui vasaku poole meeleheitlikes püüetes leida uusi nägusid, kes valijate usaldust võidaks. Pühapäeval Poolas toimuv presidendivalimiste esimene voor on märkimisväärne vähemalt kahel põhjusel. Esimene ja tänasel päeval vähemolulisem põhjus on institutsiooni enda roll. Paberil polegi Eesti ja Poola presidentide volituste vahel suurt erinevust, kuid tänu otsevalimistel saadud mandaadile on Poola presidendi motivatsioon seadusloomesse vetode abile sekkuda tunduvalt kõrgem ning ajaloos on seda ka aktiivsemalt kasutatud. Lisaks, kui Poola president on juba otsustanud veto välja käia, nõuab selle ümberlükkamine Poola parlamendi alamkojalt kolme viiendiku suurust enamust. Teine põhjus on kindlasti olulisem. 2014. aasta mai lõpus Euroopa Parlamendi valimistega alanud valimiste maratonis – novembris peeti ka kohaliku tasandi valimisi – on presidendivalimised viimaseks vahefinišiks enne oktoobris aset leidvat finaali, parlamendivalimisi. Sügisesed parlamendivalimised on ka üks usutavamatest põhjustest, miks on valimistel üles seatud koguni 12 kandidaati. Tavaolukorras polekski number just üleliia kõrge, aga pühapäevastel valimistel on reaalne võidulootus vaid kahel kandidaadil. Ülejäänute jaoks tähendab see, et eesmärgid on pigem mujale seatud. Komorowski ja teised Sügiseste valimiste ootuses peegeldavad ka presidendivalimised kahe suurima erakonna Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vastasseisu. PO on enda toetuse seadnud ametisoleva presidendi Bronisław Komorowski taha ja võib selle valiku üle päris rahul olla. Rahva toetus Komorowskile oli kõrge enne valimiskampaaniat ja on jäänud püsima ligi 40 protsendi juures ja konkurentidel pole talle palju vastu panna. Selles, et toetus pole kõrgem, võib Komorowski vaid ennast süüdistada, alustades kampaaniat kaugelt liiga hilja ja võttes oma võitu liiga iseenesestmõistetavana. Ülejäänud kandidaadid on kas inimesed, kes enne valimisi olid avalikkuse jaoks praktiliselt tundmatud või piisavalt vastuolulised tegelased, kes ka parima tahtmise juures ei suudaks üle mõne protsendi toetusest koguda. Neist märkimisväärt on veel viis. PiSi kandidaadiks on 43-aastane europarlamendi liige Andrzej Duda. Algul oodati, et kandideeriks partei liider Jarosław Kaczyński ise, aga vana rebane teab piisavalt hästi, et toetajate arvuga võrreldavalt on ka neid, kes eales tema poolt ei hääletaks. Duda jääb enne valimisi küll Komorowskist ligikaudu kümne protsendipunktiga maha, aga juba on ta kutsunud enda poolt teises voorus hääletama Paweł Kukize toetajaid. Pole muidugi kindel, kas ka sellest piisaks. Kuigi Kaczyński ei esine Dudaga mitte ühelgi samal üritusel, on kuvand Dudast, kui erakonnajuhi käpiknukust, visa kaduma. Kahe suure järel ongi kolmandaks numbriks erakonnaväline ja süsteemivastane rokkbändi Pierszy ehk eesti keeli Rinnad 51-aastane laulja Paweł Kukiz. Kukize peamiseks lubaduseks on muuta valimissüsteemi ja üleüldse keerata 25-aastase iseseisvuse jooksul loodud senini riigisüsteem pea peale. Pole ka ime, et Kukiz on kõige populaarsem kandidaat alla 25-aastaste hulgas ja Komorowski järel napilt teine 25-35-aastaste hulgas. Kukizest rääkides ei saa kõrvale jätta veel üht omapärast süsteemivastast kuju. Järjekordne europarlamendi liige Janusz Korwin-Mikke (72), kes esindab endanimelist erakonda KORWIN. Laiemat tuntust on ta kogunud pigem küll oma naiste- kui süsteemivastasusega ja eks seegi aitab selgitada, miks

1 2 3 4 5