No Picture
Euroopa

Europarlamendi valimised: eesriie Eestis, teine vaatus Brüsselis

29. mai 2014

Europarlamendi valimistulemuste avalikustamisest on möödas vähem kui 100 tundi ja juba võib Eesti meediast vastavasisulisi uudiseid nagu tikutulega taga otsida. Aga millest siin nii väga kirjutada ongi?! Üle paari päeva ei ela ka julgemad kõlakad, nagu teoreetiline võimupööre Keskerakonnas. Eile andis pressikonverentsi viimanegi eurosaadik ja ega temagi midagi põrutavat rääkinud.

Kui Eestis on eurovalimistele eesriie langenud ning ka publik suures osas saalist lahkunud, siis Brüsselis ja mitmes muus liikmesriigis algas alles järgmine vaatus. Teravamaid küsimusi on üleval kaks. Kes saab uueks Euroopa Komisjoni presidendiks ja milliseks kujuneb Euroopa Parlamendi fraktsioonide koosseis.

No Picture
Euroopa

Ungari võimumängud: juhuse hooleks ei jäeta midagi*

6. aprill 2014

Pühapäeval Ungaris peetavate parlamendivalimiste võitja võib juba ette välja kuulutada. Viimaste, 2010 a valimiste järel Ungari parlamendis (Országgyűlés) superenamuse e 2/3 mandaatidest (206 kohta 386-st) võitnud Fidesz-KDNP on laiaulatuslike põhiseadus- ja valimisreformidega oma positsioonid nii tugevalt institutsionaalselt kindlustanud, et küsimus ei ole, kas, vaid pigem, kui suurelt istuv peaminister Viktor Orbán ja tema juhitav Fidesz eelolevad valimised võidab.

Intriig on pigem selles, kas Orbanil õnnestub säilitada põhiseaduslike muudatuste tegemiseks vajalik konstitutsiooniline enamus.

No Picture
Euroopa

Pollwatch2014 ennustab europarlamendi uue koosseisu

20. veebruar 2014

Ahjusooja projekti PollWatch2014.eu analüüs tosin nädalat enne valimisi ennustab valimiste võitjana sotsiaaldemokraate (S&D). Kui valimised viidaks läbi täna, paneks punased roosid kotti 217 kohta, lisades oma tänasele mandaatide arvule veel 23.

Ülejäänud peavoolu grupid aga kaotaksid tublisti toetust – kristlik-demokraatide (EPP) hulgast läheks parlamenti 200 saadikut (-75), liberaalidest (ALDE) 70 (-15) ja rohelistest 44 (-14). Sotside kõrval tõuseks eredaimalt esile grupikuuluvuseta saadikud ehk enamuses Euroopa Liidu vastased, kes vahetaks oma 32 kohta 92 vastu.

No Picture
Euroopa

Euroopa Komisjon jagas liikmesriikidele valimisõigusnõu

31. jaanuar 2014

Euroopa Komisjon avalikustas 29. jaanuaril liikmesriikidele soovitused pehmendada seaduseid, mis toovad teise Euroopa Liidu riiki kolinud kodanikele kaasa valimisõiguse kaotamise parlamendivalimistel. Ettepanekuist olulisima kohaselt jäetaks kodanikele valimisõigus alles juhul, kui nad on selleks vastava avalduse esitanud.

Tuleb öelda, et mitte kõigi 28 liikmesriigi, sealhulgas Eesti, seisukohalt pole probleem just kõige teravam. Nimelt puudutavad soovitused peamiselt Ühendkuningriikide, Iirimaa, Küprose, Malta ja Taani praktikat, mille kohaselt kaotab valija õiguse parlamendivalimistel valida, kui ta on teatud aja koduriigist eemal elanud.

No Picture
Euroopa

“Andke mulle võimalus valida” ehk välismaalaste osalemisest parlamendivalimistel

9. jaanuar 2014

Valimisvaatlus võttis detsembri alguses Brüsselis osa kodanikualgatusele Let Me Vote (Laske mul hääletada) toetuvast konverentsist, kus arutati osalusdemokraatia probleeme Euroopas. Kaks paneeli, mille hulgas oli nii europarlamendi, rahvusparlamentide kui ka vabakonna esindajaid, pakkus mõttetoitu võimalikest lahendustest, mis võiksid eurooplaste osalustahet tõsta.

Konverentsi juhtmõte seisnes Let Me Vote kodanikualgatuses, mille eesmärgiks on võimaldada Euroopa Liidu kodanikel kodakondsusest sõltumata osalemine kõigil valimistel liikmesriigis, mille püsielanikud nad on.

No Picture
Kaugemal

Viisavabalt poliitkeeristesse

29. november 2013

Uue aasta 24. päeval jõustub Eesti ja Tai kuningriigi vahel ühepoolne viisavabadus. See tähendab, et kõigil Eesti kodanikel on võimalik ajaloolises Siiami riigis kuni 30 päeva ilma viisata aega veeta. Senini oli viisat võimalik taotleda Tai saatkonnast Helsingis või kohapeal lennujaamast või piiripunktist. Piiriületusel viisa vormistamine maksis 1000 bahti ehk umbkaudu 30USD ja sellest koormisest on eestlased varsti priid.

Tõenäoliselt suureneb tänu viisavabadusele Taisse soojust ja eksootikat otsivate eestlaste hulk veelgi, kuid vähemalt esimestel viisavabaduse nädalatel soovitaksin pealinna Bangkoki tänavaid kindlasti vältida ja püsida rannakuurortides. Kuningriik on ühiskondlikult lõhenenud ning 2. veebruarile planeeritud erakorralised parlamendivalimised on juba nõudnud esimesed inimohvrid.

No Picture
Kaugemal

Tšiili suure valimispäeva fookus keskendub parlamendile

17. november 2013

Tšiili, 1973. aasta 11. september. Külma sõja üks tähtsaid kuupäevi. Sõjaväeline riigipööre kukutab sotsialistliku presidendi Salvador Allende, võimu haarab hilisem karmikäeline diktaator Augusto Pinochet.

Õhuväebaasis naabritena elavad kaks kindralist sõpra Alberto Bachelet ja Fernando Matthei lahutatakse jäädavalt, kui veel samal päeval võetakse Allende toetaja Bachelet vahi alla. Pinocheti-meelne Matthei asub aga saatuse iroonia tahtel juhtima sõjaväeakadeemiat, milles koos teiste režiimivastaste vangide seas asutakse piinama ka tema endist sõpra Bachelet’d, kes viimaks sureb südamerabandusse.

No Picture
Euroopa

Tšehhi valimised: stabiilsust poliitmaastikule ei lisandu

28. oktoober 2013

Parlamendi alamkoja valimistel osales igati esinduslik 59 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Võidu saavutasid sotsiaaldemokraadid (CDDS) kogudes napilt üle viiendiku häältest ja 50 kohta kahesajaliikmelises esindajate kojas. Toetus rahuolematute kodanike aktsioonile (ANO) tõusis valimispäevaks veelgi ning nemad saavutasid teise koha 18,7 protsendiga 47 mandaati.

No Picture
Euroopa

Erakorralised valimised Tšehhis: Miloš, populism, pulm ja striptiis

24. oktoober 2013

Pole möödunud aastatki, kui tšehhid asutavad end reedel uuesti valimiskastide manu. Jaanuaris saadi võimalus valida presidenti, seekord, aasta enne korralisi parlamendivalimisi, otsustavad valijate eelistused sedelitel need 200 rahvasaadikut, kes tšehhe alamkojas (loodetavasti) järgmiseks neljaks aastaks esindama pääsevad. Et presidendivalimised ja erakorralised parlamendivalimised on omavahel teatud määral põhjuslikus seoses (vt. „Tšehhile on kombeks üks president korraga“, Valimisvaatlus, 21. august).

1 5 6 7 8