Euroopa

Poola poliitmaastik enne valimisi – kaks hiiglast vahetavad rolle

23. oktoober 2015

Euroopa Liidu rahvaarvult kuuendas ja ühes stabiilsema majandusega riigis Poolas valitakse pühapäeval parlamenti. Valimisvaatlus annab kaheosalises analüüsis ülevaate nii riigi hetke poliitmaastikust üldiselt, kui sellest, kuhu suunas võiks liikuda valimispohmaka järgne Poola.

Alates 2005. aasta valimistest on sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, Poola võimuvõitlust ilmestanud vastasseis kahe partei, Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vahel. Mõlemad on parempoolsed – teine siiski tublisti konservatiivsem kui esimene – ja seega ei tohiks nende vahel suuri ideoloogilisi erinevusi olla, aga suhtumisest teineteise võiks aimata, et pigem tulgu või veeuputus, kui et teise mõtteid tunnustataks.

Euroopa

Taani valimiste järel on malelaual seis segane

30. juuni 2015

Taani valimiste järel, malelaual on seis segane, kuid initsiatiiv on läinud Lars Løkke Rasmusseni ja liberaalide kätte.

Taani parlamendivalimised 18. juunil ei kujunenudki sedavõrd tasavägisteks kui eelnevalt oodati. Valimistulemuste selgudes edestas Taani tsentristlik-parempoolne blokk sotsiaaldemokraatide juhitud valitsevat vasakpoolset blokki nelja protsendipunktiga, kogudes 90 kohta vasakbloki 85 vastu.

Neli mandaati, mis on eraldatud Gröönimaa ja Fääri saarte esindajatele, läksid kõik, piust üllatuslikult, vasakleerile. Kõik see tähendab, et 179-kohalises folketingis on jõudude vahekord kahe bloki vahel sisuliselt tasakaalus. Samas tuleb silmas pidada seda, et Gröönimaa ja Fääri saarte saadikud jätavad hääletamata küsimustes, milles sisuline pädevus on omavalitsuste esindajatel.

News Øresund, Johan Wessman
Euroopa

Taani peab parlamendivalimisi suveking jalas: arvamusküsitlused ja mis juhtub valimiste järel

18. juuni 2015

Tõsi on, et peavooluparteid on enamiku teemade, sealhulgas tervise, hariduse, sotsiaalpoliitika, keskkonna ja mitme muu osas üpriski lähedastel seisukohtadel. Põhjus peitub suuresti Taani konsensuslikus valitsemisstiilis. Ent selle tagajärjel, sarnaselt muudes Euroopa riikides levinud mustrile, on eriti just noortele jäänud mulje, et midagi ei muutu.

Arvamusküsitlustes tundub peamine suund olevat liikumine äärmustesse ja tsentrist eemale, mida võimendab veelgi hääletajate suurenenud volatiilsus.

Parteispektri paremal pool valmistub populistlik Taani Rahvapartei valimistriumfiks. Pärast 2012. aastal läbi viidud korrapärast juhivahetust, on valimistelt küsitluste järgi oodata poole rohkem hääli kui 2011. aastal. Erakonna platvorm toetub peamiselt madalal immigratsioonitasemel ja kõrgetel sotsiaalkuludel, toetades samal ajal paremtsentristlikku valitsust.

News Øresund, Johan Wessman
Euroopa

Taani peab parlamendivalimisi suveking jalas: kampaania ja valimisteemad

17. juuni 2015

Taani valimissüsteem on rangelt proportsionaalne, kuid parlamenti pääsemiseks on vajalik ületada vaid kaheprotsendine valimiskünnis. Väikeparteide šansse (juhul, kui suudetakse kokku panna valimisnimekiri, sest sõltumatuid parteideväliseid kandidaate pole parlamenti valitud alates 1994. aastast) suurendab ka asjaolu, et valimiskampaania kulud on Taanis suhteliselt madalad – telereklaamide ostmine on keelatud.

Viimane tõstab poliitkampaanias eriti vabatahtlike tähtsust, kelle roll kampaaniategevuses on vägagi määrav.
Kampaaniaplakatid bussi- või rongipeatustes maksavad märkimisväärselt, kuid Taanis on võimalik reklaampostreid kandidaatide nägude või oluliste teemasõnumitega üles riputada ka lambipostidele või teistesse avalikesse kohtadesse, mis jällegi aitab väikeparteidel kulusid kokku hoida.

News Øresund, Johan Wessman
Euroopa

Taani peab parlamendivalimisi suveking jalas

11. juuni 2015

Kahe nädala eest, 27. mail, saatis Taani peaminister Helle Thorning-Schmidt folketingi laiali ja kuulutas välja uued parlamendivalimised 18. juunil, kuupäeval, mida peeti viimaseks võimalikuks päevaks enne suurele suvepuhkusele minekut.

Parlamendi laiali saatmine ja valimiste välja kuulutamine on Taanis peaministri ainupädevuses. Ainsaks tingimuseks on, et kahtede valimiste vaheline aeg ei tohi olla pikem kui neli aastat. Praeguse valitsuse nelja-aastane võimuperiood oleks lõppenud 14. septembril ehk peaministri otsus ei tulnud poliitikavaatlejatele üllatusena. Juba kuid on spekuleeritud, millal valitsusjuht otsustab “nuppu vajutada”.

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised: võimalikud tantsupartnerid

7. mai 2015

Valimiste eel on mõned parteid juba teada andnud, milliseid liite soovitakse ja milliseid välditakse. Ehkki nii konservatiivid kui leiboristid on välja öelnud, et valimisi minnakse võitma täispanga peale, mis tähendab parlamendienamust, siis tegelikkuses jälgivad ka nemad küsitlusi erakordse tähelepanelikkuse ning realistlikku kalkuleerimist silmas pidades. Siiski, seni on suurparteid laias laastus hoidunud avalikult spekuleerimast võimalikke koalitsioone.

Liberaaldemokraadid on välja öelnud, et peavad kõnelusi esmalt võitjaerakonnaga. Samas on libdemide juht Nick Clegg sisuliselt välistanud võimaluse jagada valitsust Suurbritannia Iseseisvusparteiga (UKIP).

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised: parteide esinumbritest

7. mai 2015

Liialdamata võib öelda, et ülipõnevat valimispäeva on paslik alustada põgusa ülevaatega parteide esinumbritest, kelle hulgast võib leida üsnagi värvikaid isiksusi. Mõistagi teatakse väljaspool Suurbritanniat praegustest parteijuhtidest enim Konservatiivse Partei liidrit ja ametisolevat peaministrit David Cameroni. Talle järgneb loogiliselt opositsiooniliste leiboristide esinumber Ed Miliband.

Interdistsiplinaarse filosoofia-, poliitika- ja majanduskraadi Oxfordist omandanud Cameroni tõus poliitikasse oli üllatavalt kiire. Esmalt valiti ta parlamenti 2001. aastal Oxfordshire’ krahvkonnas Witney ringkonnast ning kiire tõus noorusliku ja mõõduka konservatiivi kuvandiga andis talle vaid neli aastat hiljem karjääriredelil väga kõrge koha parteijuhina.

No Picture
Euroopa

Suurbritannia valimised on ennustamatu loterii

4. mai 2015

Suurbritannia 2015. aasta üldvalimised tõotavad politoloogide jaoks tulla ühed põnevamad läbi aegade, eelkõige täieliku ennustamatuse tõttu – võitja võib olla emb-kumb suurparteidest, koalitsioone ja võimujagamisleppeid on mitu ning välistatud ei ole seegi, et järjekordse koalitsioonivalitsuse väljavaate ees seistes võivad britid tulla veel sel aastal erakorraliselt parlamenti uuesti valima.

Suurbritannia – Inglismaa, Šotimaa ja Wales – pluss Põhja-Iirimaa on jaotatud 650 valimisringkonda, millest igaüks saadab Westminsterisse ühe parlamendisaadiku. Kuna viimati, 2010. aasta valimistel, ei võitnud ükski erakond enamust, sõlmis valimised võitnud Konservatiivne Partei kolmandaks platseerunud Liberaalsete Demokraatidega koalitsioonivalitsuse.

No Picture
Euroopa

Soome valimised – võitlus teise koha nimel

19. aprill 2015

Tänavu ei ole Soome eduskunta valimiste peamine küsimus, kes võidab, vaid kes tuleb teiseks. Alates augustist 2014 on tsentripartei olnud põhjanaabrite populaarseim erakond, mille toetus saavutas lae detsembris 27 protsendi juures, selgub Soome rahvusringhäälingu tellitud uuringust. Pärast seda on Keskerakonna toetus mõningal määral küll langenud, ent edastab ka viimaste valimiseelsete küsitluste andmetel järgnevaid parteisid enam kui seitsme protsendipunktiga.

Seega võitlevad Soome erakonnad valimistel eeskätt teise koha eest, millele pretendeerivad peaminister Alexander Stubbi Koonderakond, Timo Soini juhitud põlissoomlaste partei ning nendest mitte kaugele maha jäävad sotsiaaldemokraadid eesotsas Anti Rinnega. Sotsiaaldemokraadid, kes olid aasta alguses populaarsuselt teisel kohal, on viimastel kuudel toetust järjest kaotanud. Samas on sotsiaaldemokraatidel traditsiooniliselt olnud küllaltki tugev valijabaas ja sestap on sotsde jaoks eriti oluline oma valijaskonda valimisteks mobiliseerida.

No Picture
Euroopa

Kuidas tõsta inimeste huvitatust Euroopa Parlamendi valimistest?

23. märts 2015

European Movement Internationali (EMI) asepresident Bernd Hüttemann pakkus enda nägemuses välja, millised reformid võiks valijate huvitatust ja eelkõige osalust tõsta.

Tegemist on huvitava mõtteharjutusega, mis on seda huvitavam eelkõige selles valguses, et Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjonis toimus 17. veebruaril arutelu Euroopa Parlamendi valimisseaduse reformi üle.

1 2 3 4 5 7