No Picture
Euroopa

Varssavi rahvas võib meeri maha hääletada

13. oktoober 2013

Eestis on kindlasti palju neid, kes sooviksid korraldada rahvahääletuse, et kutsuda tagasi Savisaar, Kruuse, Kivimägi või mõni teine omavalitsusjuht. Õnneks või kahjuks imperatiivset mandaati Eestis ei rakendata, seega võivad eesti poliitikud pärast edukaid kohaliku omavalitsuse valimisi tunda oma positsiooni esinduskogus, aga ka linna- ning vallavalitsustes, vägagi turvalisena.

No Picture
Euroopa

Iirlased ei toetanud valitsuse ettepanekut senat laiali saata

6. oktoober 2013

Vaatamata apaatsele osavõtule reedel peetud referendumil, andsid iirlased korraliku müksu valitsuse õllelauale, nii et tubli annus Guinnessi loksus peaminister Kenny halvaks üllatuseks mitte ainult tema kuuereväärile, vaid ka märksa sügavamale püksisäärte vahele.

No Picture
Euroopa

Iirlased otsivad praktilisema demokraatia vormi

3. oktoober 2013

Iiri valijatel seisab reedel ees käik referendumiurni juurde, kus riik pärib rahva arvamust kahes tähtsas küsimuses. Esiteks peab selguma, kas rahvahääletusega lõpetatakse senati töö ning minnakse üle ühekojalisele parlamendile.

No Picture
Euroopa

Berlusconi vandus valitsusele toetust

2. oktoober 2013

Tuul Itaalias pöörduski. Berlusconi muutis oma esmaspäevast seisukohta ja teatas, et PdL (Vabaduse Rahvas) toetab valitsust. Ekspeaministri taolised mängud pole midagi haruldast, aga millest nii järsk meelemuutus?

No Picture
Euroopa

Itaallasi võib oodata uus käik valimisurni juurde

1. oktoober 2013

“Itaaliat raputab valitsuskriis” – taoliste pealkirjade nägemine viimaste aastate jooksul annaks alust arvata, et riik väriseb stabiilselt nagu pesumasin. Meedia jälgijad juba teavad, et sarnased pealkirjad hakkasid riburada pidi eelmise nädala lõpus ilmuma.

No Picture
Euroopa

Baierimaa valimised tekitasid rohkem küsimusi kui andsid vastuseid

17. september 2013

Soojendusetendus saksa parlamendivalimistele toimus nädalavahetusel Baierimaal. Ülekaaluka võidu ja absoluutse enamuse pistis kotti Merkeli CDU sõsarerakond CSU saades 48% häältest. Kuid pühapäeva õhtune joovastus oli paljude Merkeli toetajate jaoks esmaspäeva hommikuks asendunud ebameeldiva tuikega peas. Näidatud toetus peaks küll andma enesekindlust nädalvahetuse parlamendivalimisteks, kuid nädal on piisavalt pikk aeg, et korduvalt valimistulemusi üle analüüsida ja ka tonte hakata nägema.

No Picture
Euroopa

Saksamaal sündimas Suur Koalitsioon

7. september 2013

Saksamaa parlamendivalimisteni on jäänud pisut üle kahe nädala ja hetkel tundub, et Merkeli (CDU/CSU) võitu võib väärata vaid veeuputus. Isegi palju kajastatud möödunud nädalavahetuse teledebatt ei ole kõigutanud toetusprotsent, ehk sakslasi ei huvita, kes selle väitluse 1. septembril võitis või kaotas. Viimaste tulemuste kohaselt on konservatiivid edu (40-41%), sotsiaaldemokraatide (SPD) ees (23-25%) nii viieteist protsendipunkti ümber, mis võib paista täiesti piisavana, et rahulikult klaasi nisuõllega viimaseid sooje suvepäevi nautida. Kuid peale võitjapartei on valimistel ebakindlust veel küllaga.

No Picture
Euroopa

Tšehhile on kombeks üks president korraga

8. august 2013

Tšehhi alamkoja eilne otsus end laiali saata ei olnud üllatus, sest nii parempoolne TOP 09, sotsiaaldemokraadid kui ka kommunistid olid teatanud, et toetavad ummikseisust pääsemiseks erakorraliste valimiste esilekutsumist parlamendi laialisaatmisega. Laialimineku poolt hääletas 140 saadikut, 60 oli enne hääletamiselt protestiks saalist lahkunud. Kui 2010. aasta parlamendivalimistel võidutsesid parempoolsed ja tsentristid ning valitsuse moodustasid ODS (200-liikmelises alamkojas 53 mandaati), TOP 09 (41) ja liberaalne Věci veřejné (24), siis pärast peaminister Petr Nečase ja tema staabi ümber lahvatanud skandaali ning järgnenud peaministri tagasiastumist oli riik jõudnud poliitilisse tupikseisu. Lisaks ummikseisule võib kolme partei –ODS-i, sotsiaaldemokraatide ja kommunistide– otsuse taga toetada parlamendi laialisaatmist ja erakorraliste valimiste korraldamist näha ka viimaste avaldatud arvamusküsitluste varju. TOP 09 suurim konkurent paremal tiival, ODS, on end skandaali tõttu lootusetult diskrediteerinud ning TOP 09 näeb võimalust oktoobri lõpus toimuvatel valimistel paremtelg sisuliselt monopoliseerida. Sotsialistide ja kommunistide liidule ennustavad aga küsitlused edu, mis oleks piisav, et võita alamkojas enamus ja moodustada valitsusliit.  Horisontaalsel teljel toimuv valimisvõitlus parteide ja nende ideoloogiate vahel on aga vaid mündi üks pool. Teine, vahest et isegi olulisem taplus toimub vertikaalteljel, võimuinstitutsioonide vahel, kus senisele demokraatlik-parlamentaarsele süsteemile on teatud mõttes väljakutse esitanud otsemandaadiga varustatud president.  Erakorraliste valimiste tulemused ning edasised arengud Tšehhi poliitmaastikul võivad anda päris olulisi argumente ka Eestis viimasel kümnendil paljuväideldud presidendi otsevalimiste pooldajate kui vastaste leerile. Teooria parim kriteerium on praktika ning tšehhid pakuvad võimalust võtta olulisi õppetunde, kuidas mõjutab keerulist ja habrast, parlamendikeskset demokraatiamudelit presidendiinstitutsiooni tugevdamine otsemandaadi abil. Tšehhi demokraatiakogemus, poliitkultuur ja põhiseaduslik institutsioonide ülesehitus sarnaneb paljuski Eestiga. Muidugi on kahe riigi poliitilise süsteemi vahel erisusi–näiteks puudub Riigikogul ülemkoda, ehkki tõe huvides võib märkida, et Tšehhi Senati võim on üsna marginaalne ega ole päriselt võrreldav näiteks föderaalriigi ülemkojaga. Aga presidendist ja riigipea valimise reformist. Nimelt muutis Tšehhi parlament 2012. aastal presidendi valimise süsteemi –kui seni valis presidenti parlament, siis vahetult pärast 2012. aasta valimisi otsustas parlament heaks kiita põhiseaduse muudatused, millega usaldati presidendi valimise pädevus rahva kätesse. Valimisreformil oli rahva seas tugev poolehoid, kuna senine kord, kus edukas presidendikandidaat pidi pälvima kahe koja enamuse (esimeses voorus oli valituks osutumiseks vajalik absoluutne enamus Esindajatekoja koosseisu saadikute kui ka Senati koosseisu liikmete seas ehk 101 + 42 mandaati. Kui enamust ei saavutatud, siis teises voorus oli vajalik absoluutne enamus kohal olnud alamkoja saadikute kui ka senaatorite seas. Vajadusel peetud kolmandas voorus pidi edukas kandidaat koguma absoluutse enamuse kohal olnud parlamendiliikmete seast ehk kahe koja peale 141 häält. Kui kolme vooru peale ei õnnestunud ikka presidenti valida, toimus kogu protseduur uuesti) oli muutnud presidendivalimised kohati farsilaadseks lehmakauplemiseks. Nii andis koosseisu enamuse põhimõte erinevatele poliitilistele jõududele tihedas valimisvõitluses, mida iseloomustas leppimatu vastasseis erinevate poliitiliste jõudude ja kandidaatide vahel, üksikutele parlamendisaadikutele ja parteidele mittehääletamisega niinimetatud väljapressimispositsiooni. Väidetavalt osteti vajalikke hääli nii raha kui positsioonide eest, tipnedes 2008. aasta valimistel olukorraga, kus vajaliku enamuse saavutamiseks kärutati Roheliste saadik otse operatsioonilaualt parlamenti hääletama, et vajalik enamus tagada. Võitluse tulisust näitas ka fakt, et kokku ei suudetud leppida isegi selles, kas hääletus parlamendis peaks olema salajane või mitte, mis andis veelgi enam võimalusi igasugusteks tagaseljalepeteks ning poliitdiilideks, mida oli

No Picture
Euroopa

Valimisseaduse reform Itaalias

6. august 2013

Roomast saabus neljapäeval ootamatult üks kauaoodatud uudis. Parlamendi fraktsioonijuhtide koosolekul otsustati üksmeelselt, et senine Itaalia valimissüsteem ehk nn. Porcellum (vt. lisalugu lõpus – VV) kaob ja kiirkorras võetakse vastu uus valimisseadus. Teksti arutamisega soovitakse alustada septembri alguses, et jõuda hääletuseni oktoobri esimeses pooles.

1 7 8 9