Pilt tühjast Riigikogu istungisaalist
Eesti

Noorte kadu parteidest on ühiskondlik mure

23. aprill 2018

Erakondade liikmeskond peegeldab üsna hästi valijaskonda, kelle hääli parteid soovivad püüda. Sõltuvalt erakondade sisereeglitest saavad liikmed vähemal või rohkemal määral juhtkonda valida, aktiivsemad neist osalevad ka valimisprogrammide väljatöötamisel. Seeläbi mõjutavad parteis esindatud huvigrupid ja ealine koosseis nii erakondade programmiliste seisukohtade kujundamist kui ka nende avalikku nägu.

Eesti

Poliitikavälised funktsioonid kaotanud parteisid tabab liikmete äravool

10. aprill 2018

Sarnaselt üldise rahvastikukriisiga, seisavad pea kõik Eesti erakonnad silmitsi liikmeskonna langusega. Alates 2015. aasta algusest selle aasta märtsini on Eesti erakondadega liitunud 5222 inimest, kuid samal ajal on lahkunud 6552 liiget, kellest 674 lahkumisavalduse kirjutajat otsustas siiski jätkata poliitilist tegevust mõnes teises parteis. Ainsatena jätkavad veel kasvamist 14 850 liikmega Eesti suurim erakond Keskerakond ja 8350 liikmega EKRE, kuid seda eeskätt eakamate inimeste toel ehk teisisõnu, mõlemad parteid jätkavad nagu Eesti elanikkondki vananemist. EKRE puhul on sobiv lisada, et liikmeskonda pigem taastatakse, kuna hetkel jäädakse veel tuhandete liikmete võrra maha Rahvaliidu kuldaegade mastaabist.

Eesti

Kümme olulist küsimust, mida täna õhtul jälgida

15. oktoober 2017

Kümme olulist küsimust mida täna õhtul KOV valimistel jälgida. Põnevamad duellid üle Eesti.

Kümne kuuga uus Savisaar? Kas Reformierakonna vana kaardivägi veab Tallinnas välja? Kui pikk pink on EKREl tegelikult? Kas noored tulevad valima ja kuidas mõjutab haldusreform valimisaktiivsust? Loe lähemalt:

Lipsustatud päikeseprillides mees ronib välja mudaaugust.
Eesti

Pikemad valimisnimekirjad ei taga valimisedu

30. september 2017

Valimisvaatluse liikmed Priit Kallakas ja Riho Kangur koostöös Tartu ülikooli statistilise matemaatika doktorandi Kaur Lumistega leidsid põhjaliku analüüsi järel, et valimisnimekirjade pikkusel on teatud maani tugev ja positiivne mõju valimistulemusele, kuid pikkade nimekirjade ihalus valimisedu ei taga. Uurimuse käigus selgus, et kohalikel valimistel on edukad just need erakonnad, mille häälesaak on kogunenud suuremate häälemagnetite taha, mitte need, millel hääled jaotuvad ühtlasemalt kõigi kandidaatide vahel.

Eesti

Eesti erakondade liikmeskonnad on saavutanud lae

14. märts 2016

Esmaspäevane Eesti Päevaleht andis ülevaate, kuidas on suuremate erakondade liikmeskonnad kasvanud alates viimastest riigikogu valimistest. Leht on teinud ära küllaltki mahuka andmetöötluse, mida täiendan oma andmetega veelgi. Ehkki parteiliikmete koguarv on kasvanud viimase 15 aastaga 32 000 inimese võrra ja kokku kuulub Eesti erakondadesse rohkem kui poolsada tuhat inimest, on uute parteilaste juurdevool erakondadesse pidurdunud ja pigem näeb juba erakondade kahanemise märke. Kui 2013. aastal liitus Eestis erakondadega 5271 inimest, siis aastal 2015 oli neid, kes soovisid mõnda erakonda astuda, vaid 1275.

Eesti

Naiste enamus parteides ei peegeldu veel nende mõjuvõimus

29. detsember 2015

Erinevalt „Vanade demokraatiate“ erakondadest, on Eesti parteides naisi meestest rohkem. Selle tingivad eeskätt poliitiliste traditsioonide erinevus kui ka Eesti demograafiline olukord, mis soodustab naiste domineerimist.

No Picture
Eesti

Miks oli Erkil õigus ja Juhan feilis?

6. märts 2015

Valimisõhtul õnnestus TV3-e kaameratel tabada joviaalse Erki Noole pihtimus Taavi Rõivasele, et Isamaa ja Res Publica Liidu valimistulemus oli selline nagu oli, kuna Juhan Parts ebaõnnestus ehk slängis öelduna „feilis“. Ehkki IRL-i valimiskaotuses oli kindlasti mitmeid teisigi põhjuseid, on Noole hinnangus siiski mitu kulbitäit tõtt.

No Picture
Eesti

2011 riigikogu valimised

26. veebruar 2015

Riigikogu 2011. aasta valimised peeti ajal, mil üleilmse majanduskriisi sügavaim põhi oli seljatatud ja inimestele terendas euro tulekuga lootus helgemale tulevikule. Ehkki Eestis oli 2010. aastal veel 17,4 protsenti tööealistest elanikest töötud, tõusid inimeste sissetulekud valimiseelsel aastal 1,1 protsenti. Arvestades, et 2009. aasta oli 1993. aastast saadik ainus, mil eestimaalaste keskmine palk vähenes, siis võis antud üheprotsendist töötasu suurenemist pidada märgiks liikumisest paremuse poole.

No Picture
Eesti

2007 riigikogu valimised

17. veebruar 2015

Riigikogu 2007. aasta valimisi ja selle eelnenud aastaid võib nimetada Eesti poliitmaastiku külmumise ja kinnistumise perioodiks. Üks märksõna toonasel Eesti erakonnamaastikul oli kindlasti erakondade sisemine areng: alates aastatuhande algusest hakkas hüppeliselt kasvama erakondade liikmeskond, samal ajal muutusid professionaalsemaks parteikontorid ning parteid nihutasid teadlikult oma ideoloogilisi piire, et hõivata ja üle lüüa konkurentide valijagruppe. Parteisüsteemi raputas tugevalt nii mõnegi senise peavoolupartei hääbumine või vähemalt lõpu algus, põhjuseks kas siis skandaalidesse mässitud liidrid, sisemised vastuolud või politikaanluses kaotatud nägu.

1 2