Ülesvõte Euroopa Parlamendi plenaarsaalist.
Euroopa

Euroopa Parlamendi kohad alates 2019 – Eestile üks koht lisaks ning tuline debatt üleeuroopalise valimisringkonna üle

7. veebruar 2018

Euroopa Parlament võttis 7. veebruaril vastu pikalt oodatud ning kuumi tundeid tekitanud raporti, millega esitatakse Euroopa Ülemkogule otsuse kavand Euroopa Parlamendi kohtade jaotuseks 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste järel. Juhul, kui kõik läheb vastavalt Euroopa Parlamendi ettepanekule, tähendab see Eestile ühte lisakohta ehk kohtade arvu kasvu seitsmeni. Kohtade arvu korrigeerimisest palju rohkem tähelepanu on nii parlamendis, kui sealt väljaspool pälvinud mõte üleeuroopalise valimisringkonna loomisest, mille parlamendi täiskogu küll tagasi lükkas. Euroopa Parlamendi ettepaneku peab nüüd oma otsusega kinnitama Euroopa Ülemkogu, mis ülemkogu president Donald Tuski seatud juhtide tegevuskava järgi peaks toimuma 28-29. juuni ülemkogul.

Küprose peaministri Nicos Anastasiadese portree
Euroopa

Jaanuaris valiti ainult presidente – peatähelepanu Soomel ja Tšehhil

7. veebruar 2018

Jaanuaris olid võistlustules ainult presidendikandidaadid ja Euroopas kukkus kaalukauss kõigil valimistel ametisoleva presidendi kasuks. Soomes pani valimised pika puuga kinni Sauli Niinistö ning Tšehhi valimised võitis fotofinišiga Miloš Zeman, aga meie keskendusime tulemuste analüüsimise asemel hoopis sellele, kuidas on presidendi institutsioon neis riikides muutunud peale üleminekut otsevalimistele. Euroopas ainulaadse valitsemissüsteemiga Küprose valimistel jõudsid teise vooru samad kandidaadid, kes viis aastat varem ning Eesti-suuruse Trinidadi ja Tobago presidendiks sai esmakordselt naine.