oktoober 2015
Poola valimisi jälgivad õhinal nii fondihaldurid kui David Cameron
Poola parlamendivalimised on ehe näide sellest, et isegi kui üks erakond oma toetuselt teistest pikalt ees on, ei tähenda see, et tema ka valimiste võitja on. Nagu kirjutas tabavalt Ryan Heath Politico.eu-s: „Sa ei saa valimisi võita, kui sul just pole kas 50 protsenti häältest, 50 protsenti kohtadest või mõlemat. Kõik alla selle on ainult esimeseks tulemine, mis on hoopis teine mäng“ (22.10.15).
Poola poliitmaastik enne valimisi – kaks hiiglast vahetavad rolle
Euroopa Liidu rahvaarvult kuuendas ja ühes stabiilsema majandusega riigis Poolas valitakse pühapäeval parlamenti. Valimisvaatlus annab kaheosalises analüüsis ülevaate nii riigi hetke poliitmaastikust üldiselt, kui sellest, kuhu suunas võiks liikuda valimispohmaka järgne Poola.
Alates 2005. aasta valimistest on sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sealhulgas Eestile, Poola võimuvõitlust ilmestanud vastasseis kahe partei, Kodanike Platvormi (Platforma Obywatelska – PO) ja Seaduse ja Õigluse (Prawo i Sprawiedliwość – PiS) vahel. Mõlemad on parempoolsed – teine siiski tublisti konservatiivsem kui esimene – ja seega ei tohiks nende vahel suuri ideoloogilisi erinevusi olla, aga suhtumisest teineteise võiks aimata, et pigem tulgu või veeuputus, kui et teise mõtteid tunnustataks.
Kas Kanada on valmis tõeliseks muutuseks?
Vahtralehemaa kodanikel on 19. oktoobril valimiskastide juures pealtnäha lihtne, kuid sisult nüansirikas valik – kas anda järjekordne nelja-aastane mandaat konservatiivist peaministrile Stephen Harperile. Valimisvõidu korral saavutaks Harper midagi sellist, milleni pole küündinud ükski teine parteiliider alates 1908. aastast- olla peaministriametis neli ametiaega järjest.