juuni 2015

Taani valimiste järel, malelaual on seis segane, kuid initsiatiiv on läinud Lars Løkke Rasmusseni ja liberaalide kätte.

Taani parlamendivalimised 18. juunil ei kujunenudki sedavõrd tasavägisteks kui eelnevalt oodati. Valimistulemuste selgudes edestas Taani tsentristlik-parempoolne blokk sotsiaaldemokraatide juhitud valitsevat vasakpoolset blokki nelja protsendipunktiga, kogudes 90 kohta vasakbloki 85 vastu.

Neli mandaati, mis on eraldatud Gröönimaa ja Fääri saarte esindajatele, läksid kõik, piust üllatuslikult, vasakleerile. Kõik see tähendab, et 179-kohalises folketingis on jõudude vahekord kahe bloki vahel sisuliselt tasakaalus. Samas tuleb silmas pidada seda, et Gröönimaa ja Fääri saarte saadikud jätavad hääletamata küsimustes, milles sisuline pädevus on omavalitsuste esindajatel.

Tõsi on, et peavooluparteid on enamiku teemade, sealhulgas tervise, hariduse, sotsiaalpoliitika, keskkonna ja mitme muu osas üpriski lähedastel seisukohtadel. Põhjus peitub suuresti Taani konsensuslikus valitsemisstiilis. Ent selle tagajärjel, sarnaselt muudes Euroopa riikides levinud mustrile, on eriti just noortele jäänud mulje, et midagi ei muutu.

Arvamusküsitlustes tundub peamine suund olevat liikumine äärmustesse ja tsentrist eemale, mida võimendab veelgi hääletajate suurenenud volatiilsus.

Parteispektri paremal pool valmistub populistlik Taani Rahvapartei valimistriumfiks. Pärast 2012. aastal läbi viidud korrapärast juhivahetust, on valimistelt küsitluste järgi oodata poole rohkem hääli kui 2011. aastal. Erakonna platvorm toetub peamiselt madalal immigratsioonitasemel ja kõrgetel sotsiaalkuludel, toetades samal ajal paremtsentristlikku valitsust.

Taani valimissüsteem on rangelt proportsionaalne, kuid parlamenti pääsemiseks on vajalik ületada vaid kaheprotsendine valimiskünnis. Väikeparteide šansse (juhul, kui suudetakse kokku panna valimisnimekiri, sest sõltumatuid parteideväliseid kandidaate pole parlamenti valitud alates 1994. aastast) suurendab ka asjaolu, et valimiskampaania kulud on Taanis suhteliselt madalad – telereklaamide ostmine on keelatud.

Viimane tõstab poliitkampaanias eriti vabatahtlike tähtsust, kelle roll kampaaniategevuses on vägagi määrav.
Kampaaniaplakatid bussi- või rongipeatustes maksavad märkimisväärselt, kuid Taanis on võimalik reklaampostreid kandidaatide nägude või oluliste teemasõnumitega üles riputada ka lambipostidele või teistesse avalikesse kohtadesse, mis jällegi aitab väikeparteidel kulusid kokku hoida.