No Picture
Euroopa

Itaalia sai uue vahva nimega presidendi

31. jaanuar 2015

Itaalia valimiskogu valis täna Giorgio Napolitano asemele riigi 12. presidendiks peale Teist maailmasõda konstitutsioonikohtu kohtuniku ja endise vasaktsentristliku poliitiku Sergio Mattarella.

Ei saa öelda, et valimine oleks tulnud tugeva konsensuse alusel. Esimesed kolm vooru, kus valituks osutumiseks oli vaja kahe kolmandiku valimiskogu toetust, kukkusid läbi ja valituks sai president alles neljandas voorus, kus läks vaja lihthäälteenamust.

No Picture
Euroopa

Kreeka valimised pähklikoores

26. jaanuar 2015

Oodatult võitis Kreeka valimised Tsiprase juhitud vasakpoolne Syriza. Tänu valimiste võitjale jagatavale 50 boonuskohale, tõi 36 protsendiline toetus neile 149 kohta 300st. Kuigi absoluutsest enamusest jäi puudu vaid kaks kohta võib Syriza seda ikkagi suureks võiduks ja mitte kaotuseks lugeda.

No Picture
Eesti

1999 – parteimaastiku kinnistanud valimised

25. jaanuar 2015

Riigikogu 1999. aasta valimisi võib pidada taasiseseisvunud Eesti murrangulisemateks valimisteks, mille eelmäng ja tulemused kujundasid Eesti poliitmaastiku õigusliku raamistiku ja poliitilised jõujooned, mis peavad suuresti paika veel tänagi.

No Picture
Euroopa

Kreeka parlamendivalimised kui tagasimaksmisreferendum

25. jaanuar 2015

Rahvusvahelise üldsuse jaoks on pühapäevaste Kreeka erakorraliste parlamendivalimiste peamine küsimus, mis juhtub, kui vasakpoolne Syriza peaks tõepoolest võimule saama? Või veel lihtsamalt, kas asjade sellise käigu tulemuseks on Kreeka väljumine eurotsoonist ehk Grexit (“Greece” ja “Exit”)? Et üks ajaloolisi Kreeka juhtparteisid, konservatiivne Uus Demokraatia (ND) suudaks väärata Syriza võitu, tundub praeguseks vaid hüpoteetilise väljavaatena.

Ent millest kõik alguse sai? Väga lühidalt öeldes oli Kreeka 2012. aastaks praktiliselt pankrotis. Appi tõttas troika ehk Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon, mis iga rahasüsti eest nõudis reforme. Reformid läksid üle kivide ja kändude, paljugi troika nõutust on jätkuvalt täitmata, kuid mullu aprilliks oli Kreeka habras fiskaallaevuke jõudnud viimaks taas vetesse, milles maksulaekumised katsid avaliku sektorid kulusid (välja arvatud laenuintresse).

Pilt ajalehe esikaanest poliitreklaamidega
Eesti

1995 – valitsuste vankudes riigikogu valimistele vastu

19. jaanuar 2015

Tänaste standardite järgi vesternlikuna tunduv õhkkond, mis iseloomustas Eestit vahetul taasiseseisvumisjärgsel perioodil, mõjutas olulisel määral Isamaast, ERSP-st ja Mõõdukatest (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond) koosnenud Mart Laari esimese valitsuse tööd. Meeldejäävamaimaks sündmuseks oli tõenäoliselt kurikuulus Pullapää kriis Asso Kommeri juhitud Läänemaa Vabatahtlike Jäägrikompanii ja Eesti riigi vahel, mis päädis siseminister Lagle Pareki tagasiastumisega 27. novembril 1993, ning pikemas perspektiivis nelja ministri ringivahetamisega 1994. aasta jaanuari alguses.

Eesti

Riigikogu valmistel osalemine 1992-2015

16. jaanuar 2015

Seekordsetel Riigikogu valimistel osaleb 876 kandidaati, kümme erakonda ja kuraditosin üksikkandidaati. Ehk ühele rahvasaadiku kohale pretendeerib ligi üheksa inimest.

Neljal viimasel valimisel (2015 kaasa arvatud) on valimisnimekirjade ja kandidaatide arv püsinud stabiilsena, kuid kui võrrelda üheksakümnendate valimistega, siis on nii nimekirjade kui ka kandidaatide arv vähenenud mitmekordselt.

No Picture
Euroopa

2015 – Peavooluvastaste parteide võimalus särada (kokkuvõte)

7. jaanuar 2015

Kokku peetakse sel aastal Euroopas valimisi kaheksas riigis, sealhulgas Eestis, ning alates kasinuspoliitikast ja Euroopa majanduse nigelast seisust kuni immigratsioonini on piisavalt teemasid, mis kahandavad rahva usku peavooluparteidesse ja võivad rahva panna otsima alternatiive. EUObserver pani ritta sel aastal EL-s toimuvad valimised ning andis lühikese ülevaate neil sündivatest peamistest vastasseisudest.

Kuu enne erakorralisi parlamendivalimisi on Kreeka vasakradikaalne Syriza küsitlustes juhtpositsioonil. Peamine hirm EL-i jaoks on Tsiprase lubadus mitte jätkata rahvusvahelise abi eelduseks olnud reformiprogrammidega.